Uute elamute ehituslube väljastati mullu 62% vähem 

Kasutusse lubatud eluruumide keskmine pind 2008. aastaga võrreldes kasvas, ulatudes üle 100 m2, mis näitab elamistingimuste paranemist uutes elamutes. Eelkõige väljastati kasutuslubasid eraisikutele ja ettevõtetele ning seda 6–8korruselistes korterelamutes ning eramajades asuvatele elamispindadele. Samas anti kasutusse ka 136 uut munitsipaalüürieluaset, mis on 85 eluaset enam kui 2007. ja 2008. aastal kokku.

Kui 2008. aastal veel mitteeluhoonete rajamiseks väljastatud ehituslubade arv kasvas, siis 2009. aastal algas vähenemine ka siin, jäädes siiski samale tasemele 2006.–2007. aastatega. Kokku väljastati 2009. aastal 2747 uut ehitusluba, millega plaanitavate hoonete rajamisel tekkiv kasulik pind ulatub 818 000 m2-ni.

Samas vähenesid 2008. aastaga võrreldes nii plaanitavate mitteeluhoonete pind kui ka kubatuur, vastavalt 37% ja 39%. Enim anti ehituslube majutus- ja kaubandushoonete ehitamiseks. Piirkondlikult väljastati lubasid enam Harju-, Tartu- ja Pärnumaal, aga ka Ida-Virumaal. Kasutusse lubati 2009. aastal kokku 971 uut mitteeluhoonet pinnaga 91 400 m2 ning kubatuuriga 530 000 m3.

Kasutusse antud mitteeluhoonete arv vähenes võrreldes 2008. aastaga vaid 24 hoone võrra. Peamiselt lubati kasutusse uusi erineva sihtotstarbega ehk nn muid mitteeluhooneid, samuti ka kaubandus- ja toitlustushooneid ning tööstushooneid. Piirkondlikult valmisid mitte-eluhooned eelkõige Harjumaal ning Ida-Virumaal.

Nagu ka eelnevatel aastatel, suurenes 2009. aastal rajatiste ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv. Kokku väljastati Ehitisregistri andmetel 2009. aastal 384 uut ehitusluba, mis oli 44 luba enam kui 2008. aastal. Peamiselt anti lube uute infrastruktuuri-objektide ehitusplaanide kinnitamiseks Harjumaal (85), Tarumaal (67) ja Ida-Virumaal (32). Enam väljastati lube maanteede, tänavate, teede ja veetorustike rajamiseks; samuti ka 55 uue raudteeobjekti ehitamiseks. Kasutusse lubati 2009. aastal 217 uut rajatist, mis oli 2 objekti võrra vähem kui 2008. aastal. Peamise osa kasutusse antud objektidest moodustasid vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning side- ja elektriliinid.