Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peeter Vilipuu: tehnilised ja finantsriskid on jätkuvalt ettevõtja kanda
ASi TREV-2 Grupp nõukogu esimehe Peeter Vilipuu sõnul jätkus 2009. aastal kriisi nii vanadele tee-ehitajatele kui neile, kes häda sunnil üldehituselt teedele spetsialiseerusid.
2010. aasta kevadel on turg jätkuvalt pingeline, kuna vaikus üldehitusturul kestab, vahendas Vilipuud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2009. aasta majandusülevaates avaldatud intervjuus.
Milline oli 2009. aasta TREV-2 Grupi jaoks? Millised eesmärgid täitusid, mis jäi saavutamata ja miks?
See oli kõigile ehitajatele raskete valikute aasta. Seda ka meie tütarfirmade ja kontserni jaoks tervikuna. Firma strateegia korrigeerimine ja selleks läbi viidud seminarid ning koolitused andsid meile arusaama oma probleemidest ja loodetavasti tõuke sisemiseks arenguks.
Kontserni käive kujunes 2009. aastal ligi 900 miljonit krooni, mis on vähem, kui oli tõusuharjal liueldes, kuid täna võib seda lugeda heaks tulemuseks. Turu langedes ja hangetes, mille tulemuse määrab ainult üks tingimus – odavaim hind – on raske kasumisse jõuda. Seekord see väga ei õnnestunudki.
Positiivseks tuleb pidada tellijate ootuste täitmist kõigil objektidel. Suutsime ka Koidula raudteesõlme ehitusel anda Riigi Kinnisvara AS-le tähtaegselt üle uue mulde raudteele koos sildade ja viaduktidega. Samal objektil olid kahjuks ka meie suurimad tehnilised ja finantsriskid. Loodame neid sellel aastal mitte korrata.
Kas 2009. aasta oli teie jaoks kriisi jätkumise või sellest väljatulemise aasta?
Tegemist oli nn. “valimistejärgse“ aastaga, mis tähendas kohalike omavalitsuste tellimuste vähenemist ja kadumist. Üldehitajate sunnitud „ümberõpe“ teedeehitajateks võimendas konkurentsi veelgi. Seega kriisi jätkus kõigile.
Millised olid 2009. aastal tee-ehitust puudutanud olulisemad arengud?
Järgides oma missiooni – „Vormida ehituslikke visioone“ – on AS TREV-2 Grupp firmad otsinud alati innovatiivseid lahendusi. Mullu oli olulisemaks uue tehnoloogia kasutuselevõtt pindamistöödel ja mullatööde tehnikal. Nn. „slurry seali“ tehnoloogia kasutuselevõtt võimaldab vähendada riski, et kevadel on meie teedel ja tänavatel tihtilugu palju lahtist killustikku või tuleb isegi terve teelõik uuesti pinnata.
Koidula objekt, kus tuli ühtekokku teisaldada lühikese aja jooksul enam kui miljon kuupmeetrit pinnast, poleks olnud tähtaegselt teostatav ilma 3D automaatikaseadmete abita. Meie mullatööde ja asfalditööde tehnikal ning geodeetidel on need igapäevased abimehed.
Kuidas on mõjutanud muutused tööjõuturul Teie ettevõtet?
Hetkel kuum
Lihtsam on meeskonda värskendada ja tugevdada.
Millised väljakutsed ootavad tee-ehitusega tegelevaid ettevõtteid aastatel 2010 ja 2011 ? Kas on oodata ülevõtmisi, ühinemisi , väljaoste?
Lisaks turu nõrkusele peab rääkima tehnilistest ja finantsriskidest, mis kõik on jätkuvalt jäetud ettevõtja kanda.
Meie tegeleme ka teedehooldusega, kus on pikaajalised lepingud. Lepingud on seotud ehitushinnaindeksiga, mis ei ole siiski võrreldavad teetööde ja materjalide hindadega. Sellel talvel üllatas üle mitmekümne aasta ka tõeline „lumerisk“. Teiseks riskiks on see, et teede ehitus- ja remondiobjektid on sõltuvuses maailmaturul olevate materjalide (naftatooted ja killustik) hindadest.
Kõiki neid riske on võimalik vähendada või maandada, kui riik teedehoiu põhitellijana hoolib enam oma ettevõtjatest. Põhjamaades on see kombeks, meil seni mitte.
Turg on jätkuvalt pingeline, kuna vaikus üldehitusturul kestab. Eesti teedeehitajate ja naabrite võimsused ületavad turu võimalusi.
Firmade ülevõtmised, ühinemised ja väljaostud on normaalne protsess, mis toimub jätkuvalt kõigis maailma nurkades.
Millised on TREV-2 Grupi eesmärgid ja plaanid käesolevaks aastaks?
Meie visioon kõlab: „Rajada keskkond, kus on uhke elada!“. Soovime jätkata nii teedel, raudteedel, üldehituses kui ka keskkonnaehituses. On tähtis, et ka aastate pärast võiksime tunda uhkust meie loodud hoonete ja rajatiste üle. Lähtudes sellest oleme avatud sisemisele ja välisele arengule. Kuidas seda võimaldab meie majanduskeskkond, näitab aeg.
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele