Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Fassaadtööde stardipauk veel olemata
Fassaadifirmade sõnul on klientide huvi fassaadide renoveerimise ja soojustamise vastu kesine, ehkki selja taga on talv hiiglaslike küttearvetega ning põhja läbinud hinnad on praegu veel madalad.
“Eesti turu osas olen täiesti hämmingus. Linnas ringi sõites on ju näha, et tellinguid ei ole ja mitte midagi ei toimu,” sõnas paarkümmend aastat turul olnud fassaaditöid tegeva firma Erek OÜ turundusjuht Rein Iila.
“Kuskil on raha olemas, aga selle kättesaamisega on korteriühistutel tõenäoliselt nii palju tegemist, et soovitud fassaaditöödeni ei jõutagi,” lisas ta. Samas võiks tööd olla piisavalt, sest Eesti korterelamute välisseintest on vast ainult 10 protsenti renoveeritud.
Iila sõnul sooviks ettevõte just koduturul töötada, ent olematu nõudlus sundis juba eelmisel aastal lähetama töömehed Rootsi. “Seal ollakse meie meestest vaimustatud. Teeme Rootsis renoveerimistöid: näiteks 15 aastat tagasi krohvitud majade Marmoroc’iga ülekatmine,” rääkis Iila. Ta usub, et Eestis on säärased tööd veel ees, ehkki praegu eelistatakse odavat nn penokrohvi.
Hinnapõhi on Iila arvates läbitud ning näitavad tõusutendentsi, sest ka materjalide hinnad on tõusnud. “Väga paljud tegijaid on turult läinud, aga kuskil on ikkagi mingi piir, millest allapoole tegijatel pikka pidu ei ole. Muidugi on ümbrikupalkade maksjatega raske konkureerida, seda enam, et hea töö tegemiseks on vaja normaalseid mehi ja tööriistu. Penokrohviga fassaaditöid tambitakse üliodavate hindadega: töid pakutakse 500 kr/m2 + käibemaks,” tõi ta näite.
Seotud lood
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele