Haldajad säästavad elektrisüsteemide hoolduselt 

EETELi tegevjuht Jaan Allem ütleb, et liidu liikmed on sellel aastal andnud pidevalt murelikku teavet, et elektripaigaldiste käiduleping on üles öeldud. Kas selle asemel on ka uus, ja näiteks odavam leping sõlmitud, EETEL ei tea. Elektripaigaldiste tehnilise kontrolli nõuetest kinnispidamise üle peab järelvalvet tegema Tehnilise Järelvalve Amet (TJA).

TJA tuvastab aastas keskmiselt 50 tehnilise kontrolli nõude rikkumist. Tänavu aasta esimeses kvartalis oli rikkumisi 15. Tehnilise Järelvalve Ameti ehitus- ja elektriosakonna peaspetsialisti Meelis Kärti sõnul on tüüpiliseks veaks, et tehniline kontroll jäetakse lõpuni viimata. See tähendab, et esialgne kontroll tehakse küll ära ja elektripaigaldises esinevad puudused tuvastatakse, kuid need puudused jäetakse kõrvaldamata.

„Elektripaigaldis on aga nõuetekohane siis, kui sellele on väljastatud nõuetekohasuse tunnistus,“ selgitab Kärt eesmärki, milleni kinnisvarahaldaja peaks jõudma.

OÜ Armel Halduse juhatajal Meelis Päärol on hallata 10-15 maja, enamus neist on väiksemad korterelamud. Pääro räägib, et oma raadioinseneri haridusega suudab ta ka ise hinnata elektripaigaldiste olukorda. Sellegipoolest on elektri hooldus (sh käit) antud Päärol hooldusfirma kätte, kes teeb kogu maja tehnohoolet. Midagi erilist nende korraliste kontrollide käigus Pääro kinnitusel ei avastata, kuna hallatavate majade seisukord on nagunii päris hästi teada. Paigaldiste nõrku kohti püütakse pisitasa kõrvaldada, kuid Pääro tunnistab, et seda tegevust piirab tõsiselt (kaas)omanike maksejõulisus.

Allemi väitel peitub elektritöödes siiski ka kokkuhoiu võimalus. „Aruka tellija eesmärgiks võiks olla mitte vaid ohutuse tagamine, vaid ka majanduslikult kasulikud lahendused,“ ütleb ta, lisades et eriti oluline on see vanades süsteemides, mis ei vasta kaasaja nõuetele just ökonoomsuse mõttes.