Madalseis ehitusturul püsib

I kvartalis ehitati omal jõul 3,0 miljardi krooni eest — hooneid 1,9 miljardi ja rajatisi 1,1 miljardi krooni eest. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vähenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine enam kui kolmandiku. Kui seni on ehitusturu langus olnud tingitud eelkõige hooneehitusmahtude vähenemisest siseturul, siis käesoleva aasta alguse keskmisest karmimad ilmastikuolud viisid ligi 40% langusesse ka rajatiste ehitusmahud. Hinnamõju arvesse võttes on ehitusturg langenud 2003. aasta I kvartali tasemele.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 5%. Sealsed hooneehitustööde mahud jäid eelmise aasta tasemele. Langus tulenes rajatiste ehitustööde vähenemisest. I kvartalis oli välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus 12%.

Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga vähenes ehitusmaht sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 16%.

Ehitisregistri andmetel lubati I kvartalis kasutusse 663 uut eluruumi, ehk 68 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus korterelamutes. Ehitusteenuse jätkuv odavnemine ja positiivsed ootused seoses majanduse üldise olukorra paranemisega on suurendanud nõudlust uute eluruumide järele. Ehitusluba väljastati 841 eluruumi ehitamiseks, mis on eelmise aasta I kvartalis võrreldes ligi kolm korda rohkem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 164 mitteelamut kasuliku pinnaga 84 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus- ja spordihoonepinda. 2009. aasta I kvartaliga võrreldes vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.