Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui palju maksab privaatsus?
Domus Kinnisvara arendusdirektor Ingvar Allekand püüab välja selgitada, kui palju läheb maksma privaatsus.
Statistiliselt on Eestis üle 650 000 eluruumi (üle 40 miljoni ruutmeetri). Seega peaaegu üks eluruum iga kahe elaniku ehk ligi 30 m2 pinda iga inimese kohta. Keskmine eluruum on 61,33 m2. Arvuliselt on meil kõige rohkem 2- ja 3-toalisi, vastavalt 36% ja 30% eluruumidest.
Statistiliselt tore, kuid tegelikult me nii lahedalt ei ela. Kõik 650 tuhat eluruumi ei ole elamiskõlblikud oma tehnilise seisukorra, asukoha vms põhjuste tõttu. Mõnel perel on mitu eluruumi jne. Eks see kajastab üldjoontes meie keskmise perekonna (ca 3,6 inimest) ja keskmise majandusliku võimekuse (keskmise kuupalga ja m2 hinna suhe lähenes veel mõni aastat tagasi 2-le, nüüd alla 1) sümbioosi. Igatahes – liiga laialt meil ruumi käes ei ole.
Aga kui palju tuleb oma rahakotti kergendada, kui tahad rohkem privaatsust? Selle väljaselgitamiseks on mitu võimalust. Vaatame esmalt näiteks Tallinna korterite keskmist ruutmeetri hinda võrreldes erineva suurusega kortereid omavahel
Suuruse Tehingute Keskmine Keskmine m2 hinna erinevus
vahemik arv pindala hind keskmisest10-29,99 382 20,42 11 143,68 -18,0%30-40,99 540 35,17 12 617,46 -7,2%41-54,99 727 47,77 13 396,69 -1,4%55-69,99 616 62,63 13 712,60 0,9%70-249,99 470 97,48 16 837,84 23,9%Allikas: Maa-Amet, periood 1.11.2009 – 30.04.2010
Mida suurem korter, seda kõrgem ruutmeetri hind. Kuigi seda mõjutab ka kõige tavalisem nõudluse/pakkumise vahekord, siis lõpuks taandub küsimus ikkagi sellele, et suurema korteri ehk privaatsema ruumi ihalejad peavad maksma selle eest kõrgemat hinda. Ja mitte vähe.Võiks ju oletada, et mida suurem eluruum, seda kõrgem ruutmeetri hind, kuid nii see siiski pole.
Läheme veelgi privaatsemaks ja võrdleme omavahel kortereid ja maju. Kuna majatehinguid on korteritega võrreldes oluliselt vähem, siis lihtsalt võrreldavat tehingustatistikat ei ole. Aga me võime vaadata pakkumisi. Kinnisvaraportaali City24.ee SPOT`i andmetel oli 1. mail 2010 keskmine korteri pakkumishind 17832 kr/m2 ning majadel 15607 kr/m2 ehk siis ligi 12,5% väiksem. Seega on majade puhul privaatsuse keskmine lõpphind muutunud nii kõrgeks, et hakkab ruutmeetri hinda alla suruma. Reaalset raha peab suurema privaatsuse ihaleja ikkagi kõvasti rohkem välja andma.
Kolmas võimalus on vaadata maa hinda. Esmapilgul võib ju vaadata, et mida suurem on krundi ehitusõigus (pilvelõhkuja vs eramaja), seda kallim on selle maa ruutmeetri hind. Kuid see ei ütle meile midagi selle kohta, kui palju hakkab maksma selle maa tulevane kasutaja oma olemasoleva või olematu privaatsuse eest.
Seega on hoopis oluline maa hind võrreldes krundi ehitusõiguse mahuga (m2). Ja siin on täiesti selge, et mida suurem on ehitusmaht (ehk mida väiksem privaatsus), seda madalam on hind.
Näiteks Tallinna kesklinna piirkonna suurte kortermaja kruntide ostu-müügitehingud on viimasel ajal tehtud suurusjärgus 1500-2000 krooni ehitusõiguse m2 kohta. Samas kui väikeste kortermajade tehingud jäävad suurusjärku 2500-3000 krooni ehitusõiguse m2 ehk 20-30% rohkem. Samad näitajad saaks välja tuua pakkumise poolelt.
Võtame nüüd hea asukohaga Tallinna kesklinna krundi kõrvale suvalise linnalähedase arenduskvartali eramukrundi, kus maa maksab keskmiselt ligi 3000-4000 krooni ehitusõiguse m2 kohta. Kui leidub privaatne kesklinna krunt näiteks Kadriorus, siis oleks see number kordades suurem.
Privaatsus on eestlasele olnud alati oluline ning nagu kinnisvarahinnad näitavad, on see selgelt rahaliselt mõõdetav väärtus. On ilmselge, et Eesti liigub Lääne-Euroopa jälgedes ning kuna meil on maad veel siiski piisavalt, siis privaatsuse tase üha suureneb. See aga tuleb meie ühiskonnal kinni maksta. Praegune masu teeb kindlasti omad korrektuurid meie statistiliselt keskmistesse unistustesse, kuid viie aasta pärast oleme taas valmis privaatsusele üldkokkuvõttes suuri summasid kulutama.
Seotud lood
Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv rendiettevõte Cramo teatas, et alustab mitmeaastast üleminekut Boels Rentali kaubamärgile. Cramo sai Boels Groupi osaks juba 2020. aastal ja selle tulemusel tekkis üks Euroopa suuremaid seadmete ning masinate rendiettevõtteid.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Viimased uudised
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele