19. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

President kuulutas 17. mail välja riigikogus 23. aprillil vastu võetud riigihangete seaduse (RHS) muudatused. Mitmed neist muudatustest puudutavad oluliselt ka taotlejaid/pakkujaid.

Nimelt kõrvaldatakse 1. juulil ja hiljem alustatavatest hangetest ka need pakkujad, keda on karistatud maksualaste süütegude toimepanemise eest. Seega on mõistlik taotluse/pakkumuse koostamiseks kasutute kulutuste ärajäämiseks üle kontrollida, kas kunagi maksukorralduse seaduses või maksuseaduses sätestatud väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on ikka hankes osalemise hetkeks möödunud kaks aastat. Kuriteo eest määratud karistuse täitmisest peab olema möödunud kolm aastat. Arvestatakse ka seaduslikele esindajatele, nt juhatuse liikmetele määratud karistusi.

Teine oluline alates 1. juulist jõustuv muudatus käsitleb praktikas aeg-ajalt jätkuvalt probleeme tekitanud olukorda, kus üks isik annab teisele nõusoleku enda nimetamiseks pakkumuses alltöövõtjana, kuid samas esitab alltöövõtja ka ise hankijale pakkumuse. Kehtiv seadus keelab sellisel alltöövõtjal ise hankijale pakkumuse esitamise, kuid keelu rikkumise tagajärg on vastupidine: hankest ei kõrvaldata mitte keeldu rikkunud alltöövõtja, vaid hoopis see isik, kes oli nimetanud alltöövõtjat oma pakkumuses. Alates juulist selline ebaloogiline vastuolu kaob ning hankest kõrvaldatakse ikkagi pakkuja, kes on andnud teisele pakkujale nõusoleku enda nimetamiseks alltöövõtjana.

Alates 1. jaanuarist 2011 jõustuvad aga veelgi olulisemad muudatused taotleja/pakkuja hankemenetluse kõrvaldamise alustes. Kehtima hakkava korra kohaselt kõrvaldatakse hankemenetlusest isik, kelle maksuvõlg on ajatatud kauemaks kui 6 kuud hankemenetluse algamise päevast. Ajatatud maksuvõla ei oma tähtsust, kui ajatamine on täies ulatuses tagatud.

Minu hinnangul tuleks seega kõigil potensiaalselt tulevikus hankemenetluses osalevatel isikutel vaadata aegsasti üle oma võimalikud kokkulepped maksuhalduriga maksuvõla ajatamise osas ning vajadusel korrigeerida maksuvõla tasumise ajakava või esitada tagatised. Maksukorralduse seaduse kohaselt on lubatud tagatisteks üksnes käendus, deposiidina maksuhalduri pangakontole makstud tagatissumma ja riigi, valla või linna kasuks seatud registerpant või hüpoteek.

Maksuvõlana käsitletakse vastavalt RHS-ile edaspidi sõnaselgelt ka tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi. Ainsa leevendusena viiakse sisse nö võla alammäär ehk et RHS-i tähenduses käsitletakse alates 1. jaanuarist 2011 maksuvõlana üksnes võlgnevust suuremas summas kui 100 eurot.

Positiivsena pakkujatele hakkab alustavates hankemenetlustes alates 1. juulist kehtima võimalus vahetada pakkumuses nimetatud alltöövõtja. Täpsemalt on pakkujal võimalus vahetada välja alltöövõtja, kelle puhul on tekkinud hankemenetluse vältel sellised hankemenetlusest kõrvaldamise alused nagu nt maksuvõlg, ettevõtte pankrot jne. Samuti sätestab seadus 1. juulist üheselt, et hankijal on õigus jätta pakkumuse tagatis endale või see realiseerida ainult siis, kui pakkuja võtab pakkumuse selle kehtivuse tähtaja jooksul tagasi.

Kahjuks on hankijaid, kes täna kehtiva seaduse mõnevõrra segadust tekitavat redaktsiooni kuritarvitades on realiseerinud või jätnud endale pakkumuse tagatisi ka siis kui hankija on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldanud (nt on pakkuja kõrvaldatud hankemenetlusest kuna mingil alltöövõtjal on tekkinud maksuvõlg vmt).

Hankemenetlusest kõrvaldamine on pakkujale otseselt ja vaieldamatult negatiivne tagajärg kuna pakkuja jääb ilma hankes osalemisel loodetud hüvest – hankelepingust. Lisaks otsustab hankija aga pakkujat rahaliselt karistada ehk võtab ära pakkumuse tagatise, mis arvestades tagatisele kehtivat piirmäära kuni 1% hankelepingu eeldatavast maksumusest võib olla rahaliselt äärmiselt märkimisväärne.

Olenemata nimetusest on hankemenetlusest kõrvaldamise aluste näol sisuliselt tegemist ühe grupi nõuetega pakkujale ning pakkuja mittevastavusest esitatud nõuetele ei tulene ega saa kunagi tuleneda hankijale faktiliselt mingeid tagajärgi, mida tuleks või oleks õigustatud hüvitada hankijale rahas. Analoogselt ei ole hankijal kunagi olnud õigust realiseerida pakkumuse tagatist juhul kui pakkuja ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Vastuvõetud RHS`i muudatus seda põhimõtet ka üheselt kinnitab.

Asjalik ja vajalik on ka kehtestatav uus võimalus vaidlustada Riigihangete Ameti juures tegutsevas vaidlustuskomisjonis väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses sõlmitud hankelepinguid. Seaduse muutmise tulemusena kaob ehk teatud hankijate hea tava olukorras kus mingi ebasoovitava pakkuja vaidlustus on vaidlustuskomisjonis rahuldatud ja mis tooks lõpptulemusena kaasa selle pakkuja edukaks tunnistamise, võtta vastu otsus tunnistada kogu hankemenetlus üldse kehtetuks ning korraldada kiirelt uus hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. Vaidlustuskomisjonil on õigus edaspidi tuvastada nii sellises menetluses sõlmitud hankelepingu tühisus kui ka nt jätta hankeleping küll jõusse, kuid lühendada sealjuures hankelepingu tähtaega.

Muudatusi on veel teisigi, kuid samas mitmed praktikas palju probleeme tekitanud seaduse kitsaskohad endiselt lahendamata. Eelnõu seletuskirjas siiski lubatakse põhjalikumat RHS-i muutmist ja seda juba 2011. aastal.