19. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Senine praktika on näidanud, et eurole üleminekul hinnatasemed kogu majanduses tõusevad ja seda vaatamata riiklikule survele hindu üleminekuperioodil mingilgi määral reguleerida. Kui kõik tarbijad ja ettevõtjad juba eelnevalt aktsepteerivad, et hinnad euro saabudes tõusevad, siis kinnisvarahinnad ka tõusevad, kuid see tõus võib jääda ajutiseks ja ei ole jätkusuutlik.

Euro vaieldamatuks plussiks on Eesti hindade lihtne võrreldavus ja läbipaistvus välisinvestoritele, kes euros on harjunud arveldama. Sama selge on siiski ka see, et välisinvestor ei tule euro saabumist oodates aktiivselt Mustamäe või Kopli korteriturule investeerima.

Kinnisvarasektorist pakuvad välisinvestoritele huvi eelkõige ärikinnisvara ja kesklinna elamispinnad, kus nähakse parimaid sisenemisvõimalusi ja tulu teenimise potensiaali. Ja ega investorid ei oota investeerimiseks uue aasta algust – investeerimisobjekte otsitakse pidevalt ja investeerimisotsuseid tehakse kogu aeg.

Arvata, et laenude intressimäär peaks tänasest tasemest veelgi allapoole vajuma kõlab majandus- ja finantskriisi teises vaatuses ebausutavalt. Eestisse laenatava raha intressimäär ei sõltu mitte niivõrd siin käibivast valuutast, vaid pigem majanduse elujõulisusest.

Küll aga on euro-ootuses langenud deposiitide intressimäärad pea olematuks. Märtsi seisuga oli Eesti pankade hoiuste hulk ligi 160 miljardit krooni, millest pool on nõudmiseni hoiused. Võiks ju arvata, et mingi täiendav nõudlus deposiitide arvelt ka kinnisvaraturul tekib.

Täna on kinnisvaraturul selgelt hulk ostuhuvilisi, kes endiselt ootavad kukkuvaid hindu ning lükkavad ostuotsust edasi. Samuti on turul hulk müüjaid, kes euro- ja kinnisvara hinnatõusuootuses lükkavad müügitehingut edasi ja/või on hinnaläbirääkimistes muutunud suhteliselt paindumatuteks. Elu näitab, mida need seltskonnad teevad lähitulevikus ning kuidas see mõjutab kinnisvaranõudlust ja -pakkumist euro saabudes. Tegemist on kui patiseisuga, kus nupud on laual, kuid käiku teha ei saa.

Eesti krooni euroks ümbervahetamine ei ole puhtformaalne Jakobsoni-Koidula arhitektuuristiilide vastu vahetamine. Igal juhul sõltub valuuta vahetamise mõju olulisel määral majanduskeskkonnast, kus see aset leiab. Siiski võime arvata, et eurotulek mõjub Eesti kinnisvaraturule positiivselt.