Euroopa Parlament võttis täna vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, millest lähtudes peavad liikmesriigid kehtestama ehitusalased õigusaktid selliselt, et alates 2020. aasta lõpust ehitatud hooned vastaksid kõrgele energiasäästlikkuse tasemele.
Eesmärk on aidata tarbijatel vähendada energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk - vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20% võrra.
Liikmesriigid peavad kohandama siseriiklikke ehitusalaseid õigusakte selliselt, et alates 2020. aasta lõpust ehitatud hooned vastaksid kõrgele energiasäästlikkuse tasemele ning olemasolevad hooned tuleb võimalusel ajakohastada.
Hoonete energiakulud moodustavad 40% liidu energia kogutarbimisest, olles sellega Euroopas suurimaks emissiooniallikaks. Hoonete energiatõhususe parandamine aitab seega saavutada CO2 emissioonide vähendamise eesmärke.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uus energiatõhususe direktiiv sätestab uutele hoonetele energiatõhususe nõuded ja olemasolevatele hoonetele miinimumnõuete rakendamise. Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et saavutada need eesmärgid kulutõhusalt.
2020. aasta lõpust ehitatavad hooned peavad olema kõrge energiasäästlikkuse tasemega ning kasutama suurel määral taastuvenergiat. Ametiasutuste hoonete projektid peavad neid nõudmisi täitma juba kaks aastat varem. EL eelarvest kaetakse osa vajalike muutuste läbiviimise kuludest.
Võimalusel tuleb olemasolevate hoonete energiakasutust parandada suurte renoveerimistööde käigus. Omanikke julgustatakse renoveerimise käigus paigaldama nö "tarku mõõdikuid" ning asendama soojaveetorustiku ning kütte- ja kliimasüsteemid kõrge tõhususega alternatiividega nagu soojuspump. Lisaks nõutakse boilerite ja kliimaseadmete regulaarset ülevaatust.
Täna teisel lugemisel vastu võetud direktiiv on osa laiemast energiatõhususe seadusandlikust paketist.
Parlamendi raporti koostas Rumeenia sotsiaaldemokraat, EP saadik Silvia-Adriana Ticau. Energiatõhususe märgise kujunduse raporti vastuvõtmist hääletab EP kolmapäeval, 19 mail.
Seotud lood
Sotsiaaldemokraat Ivari Padar kutsus eile Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes suurendama investeeringuid hoonete energiatõhususse, kuna energiasääst on odavaim energiatoomise viis.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.