Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvara allahindlus võrreldav poodide osturalliga
Kinnisvara hindade langus pani liikuma investorid, kes soovivad oma vabu vahendeid paigutada, kirjutab Haabersti Maja nõukogu esimees Ronald Nermann ja lisab, et kinnisvara allahindluse protsendid on samas suurusjärgus kauplustega.
Kui 2009. aastale tagasi vaadates valitses enamikes ostjates kindel arusaam, et kinnisvara ei ole õige aeg soetada, siis 2010. aasta algusest on olukord hakanud muutuma ja ostjad on juba ebakindlamad – kas hinnad langevad veel või on põhi juba käes? Äkki hakkab taas ka kinnisvara müük sarnanema ostukeskustes toimuvate hinnarallidega ja ostjad võtavad järjekorda? Kinnisvara allahindluste protsendid on juba samas suurusjärgus, mis kauplustes.
Kinnisvarasse investeerijaid liigub praegu erineva suunitlusega – osa neist soovib osta rahavoogudega objekte (soovivad soetada kinnisvara, mida saab anda rendile – nii elamispinnad kui äripinnad). Osad soovivad investeerida objektidesse, kus selletaolised rahavood puuduvad – eelkõige hoonestamata maad.
Rahavoogudega objektidest on eelistatud kindlasti väiksemas mahus investeerijale sobilikuks mõni elamispind, mida saab ka kohe lihtsalt ja kiirelt üürile anda. Investori võiduks jääb siis nii igakuine sissetulek üürist kui ka lootus, et tulevikus objekti väärtus tõuseb.
Pikemaajalisemale investorile võiks sobida just mõne maatüki soetamine. Maade hinnad on teatud piirkondades langenud päris palju ning praegusel ajal on avalikes müügipakkumistes hulgaliselt maade pakkumisi, mis jäävad alla 5 kr/m2 eest.
Maatüki turuväärtus on soetud tema sihtotstarbega ja võimalusega (kas või tulevikus) ka maatükk kasutusele võtta ehk sinna midagi ehitada või siis kasutada põllumajanduses vms.
Põllumaade ostmine on aktuaalne ka välisinvestorite jaoks, kui arvestada umbes 20 000 kr/ha eest (ehk 2 kr/m2) ja arvutada ümber veel eurodeks, siis välisinvestori jaoks on tegemist ülisoodsa tehinguga.
Maatükkide pakkumisi sirvides jäi silma ka mitmed looduslikult kaunid, näiteks veekogude ääres jne, pakkumised.
Seotud lood
Maa keskmine pakkumishind oli Eestis maikuu keskpaigaks langenud 306 kroonile ruutmeetrist, selgus kinnisvaraportaali City24.ee statistikakeskkonnast Spot.
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele