Tema sõnul on tihenenud konkurents suurendanud Merko konkurentsivõimet. Ettevõte hoiab jätkuvalt korralikku likviidsust ja on Robeni sõnul valmis kaasfinantseerima nii era- kui avaliku sektori projekte. "Esimesed kokkulepped selles vallas on ka juba sõlmitud," rõõmustas juhatuse esimees.
Roben näeb jätkuvalt potentsiaali tegevuse intensiivistamiseks väljaspool Eesti turgu. "Merko enda arendatavad elamuehitusprojektid lähevad praegu väga hästi ja me valmistume turule tooma uusi tooteid,“ sõnas ta.
Ehitusturule tervikuna on aasta siiski jätkuvalt raske. „Paljudele ehitajatele jääb 2010 aasta viimaseks, reservid on alapakkumiste ja liigsete riskide võtmisega ära kulutatud,“ ütles Roben.
Kontsern müüs börsiteate kohaselt selle aasta esimese kolme kuuga 45 korterit kogumaksumusega 52,7 miljonit krooni ning kvartali lõpuks oli müümata veel 142 valmis korterit kogumaksumusega 174,4 miljonit krooni. Ehitamisjärgus korterite arv on 441 ning nende kogumaksumuseks on 232,6 miljonit krooni.
„Kuna Tallinnas jõudis laoseis 2009. aasta neljandas kvartalis nulli, alustas Merko Ehitus pealinnas kolme uue kortermaja ehitust,“ seisab teates. Neis kolmes majas on kokku 109 korterit. Kvartali lõpu seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute mahuks 2 miljardit krooni.
Olulisi muudatusi ehitussektoris esimesel kvartalil Merko hinnangul ei toimunud. Ettevõtte sõnul jätkus mahtude vähenemine, millega kaasnes konkurentsi tihenemine. Samuti pidurdus ehitusteenuste hinnalangus ning kallinesid metalli ja naftasaadusi sisendina kasutatavate ehitusmaterjalide hinnad.
Börsiteates avaldab ehitusettevõte, et uute tellimuste saamiseks tehakse konkurssidel tihti pakkumisi otsekuludest madalamate hindadega, lootes tulevasele hinnalangusele. See, aga, pole selgelt jätkusuutlik tegevus.
„Meie hinnangul on ehitustööde hinnad põhja saavutanud ning puuduvad reservid hinna edasiseks alanemiseks,“ kirjutati börsiteates. Võimalik kallinemine, aga, muudab omakorda keeruliseks tulevaste projektide eelarvestamise ning toob kaasa täiendavaid riske.
Merko märkis, et märgata on aktiivsuse kasvu väikesemahuliste (näiteks remondi) tööde puhul, kus töid finantseeritakse enamjaolt säästude arvel.
Seotud lood
Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv rendiettevõte
Cramo teatas, et alustab mitmeaastast üleminekut Boels Rentali kaubamärgile. Cramo sai Boels Groupi osaks juba 2020. aastal ja selle tulemusel tekkis üks Euroopa suuremaid seadmete ning masinate rendiettevõtteid.