Hoiuste maht kasvas märtsis miljardi võrra
Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht moodustas märtsi lõpus ligi 112 miljardit krooni, kasvades kuu jooksul 1 miljardi krooni võrra ehk 0,9 protsenti, teatas Eesti Pank.
Hoiuseintressimäärade alanemine on hakanud avaldama mõju ka hoiuste struktuurile – eraisikute tähtajaliste hoiuste osakaal alanes aastataguselt 61 protsendilt 2010. aasta märtsis 58 protsendini.
Laenuintressimäärad ei ole viimase kuue kuu jooksul kuigivõrd muutunud. Märtsis väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 3,4 ja 4,4 protsenti.
Eesti eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude ja liisingute kogumaht kahanes märtsis 2,7 miljardi krooni võrra ehk 1,1 protsenti. Kuu lõpus ulatus laenu- ja liisinguportfelli maht 247 miljardi kroonini, mida on 6,6 protsenti vähem kui aasta tagasi. Aasta esimestel kuudel on suhteliselt rohkem vähenenud ettevõtete laenujääk.
Laenuaktiivsus püsis ka märtsis tagasihoidlik. Kuu jooksul ettevõtetele antud laenude maht ulatus 1,4 miljardi kroonini, mis on viimaste aastate väikseim laenukäive. Uusi laene väljastati varasemast vähem eelkõige kinnisvaraga seotud ärivaldkondades.
Samas on pärast laenumahu ulatuslikku vähenemist hakanud taas suurenema kaubandusettevõtete finantseerimine – esimeses kvartalis väljastati sellele sektorile üle kolmandiku võrra rohkem laene kui eelmisel aastal. Vaatamata kinnisvaraturu mõningasele elavnemisele oli eluasemelaenude käive märtsis endiselt võrdlemisi väike ega küündinud isegi möödunud aasta keskmise tasemeni.
Tähtajaks tasumata laenude maht püsis märtsis veebruari tasemel. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal portfellis suurenes mõnevõrra laenuportfelli languse tõttu, ulatudes kuu lõpus 6,7 protsendini. Pikka aega maksmistähtaega ületanud eluasemelaenude osakaal jäi 4,5 protsendi tasemele.
Probleemlaenude kasvutempo on viimastel kuudel oluliselt aeglustunud – esimeses kvartalis tegid pangad laenuallahindlusi mahus 1,3 miljardit krooni, mida on ligi poole vähem kui eelmises kahes kvartalis keskmiselt.
Võimalike laenukahjumite katteks tehtud allahindlused olid peamine põhjus, miks Eesti pangandussektor jäi esimeses kvartalis kokkuvõttes 272 miljoni krooniga kahjumisse. Provisjonide-eelset kasumlikkust toetas puhasintressitulu suurenemine, millele omakorda avaldas soodsat mõju pankade kaasatud rahastamisvahendite hinna alanemine. Vaatamata kahjumile on pangandussektori kapitaliseeritus püsinud kõrge, eelkõige riskivarade vähenemise tõttu. Piisava kapitalivaru olemasolu toetab majanduse rahastamist uues kasvutsüklis, kus laenuvõtjate tuluväljavaated paranevad ja finantseerimisvajadused suurenevad.
