SEADUS: Avalikku veekogusse tuuleelektrijaama ehitamine

Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise kavandamiseks peab taotlema valitsuselt hoonestusloa. Lisaks peab hoonestusloa taotlus sisaldama andmeid tuuleelektrijaama potentsiaalse võimsuse kohta ja taotlusele tuleb lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta.

Hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks võib anda vaid elektriettevõtjale või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale.

Hoonestusloa võib üle anda vaid teisele elektriettevõtjale, elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale või Eesti Vabariigile.

Avaliku veekogu koormamisel tuuleelektrijaamaga maksab elektriettevõtja riigile iga-aastast hoonestustasu, mille suurus on 7% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt korraldatud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahe¬maad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuulelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.

Pärast ehitusloa väljastamist kuni tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti hoonestustasu tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismäära alusel alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks peetakse hetke, kui tuulelektrijaam annab esmakordselt võrku elektrienergiat.

Kui hoonestusloa taotleja taotluse alusel on enne 2009. aasta 1. jaanuari algatatud keskkonnamõjude hindamine avalikku veekogusse tuuleelektrijaama ehitamiseks, siis algatatakse hoonestusloa menetlus keskkonna¬mõjude hindamist taotlenud ettevõtja kohta.

Vette ehitamise nõuetest pikemalt Äripäeva „Ehituskäsiraamatus“.