Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvara ostujõud viimase kuue aasta kõrgeim
Swedbank väidab, et kinnisvarahindade alanemine on tõstnud perede kinnisvaraostujõu viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele. Panga analüüs näitab, et keskmise netopalga eest sai mullu osta keskmiselt 1 korteriruutmeetri.
Kui 2006. ja 2007. aastal ületas korteri keskmine ruutmeetrihind keskmist netopalka peaaegu kaks korda, siis 2009. aastal langesid kinnisvarahinnad keskmisest netopalgast kiiremini ning esimest korda kuue aasta jooksul on korteri keskmine ruutmeetrihind võrdne keskmise netopalgaga, kirjutab pank kuukirjas.
Teise näitajana võib välja tuua indeksi Housing Affordability Index (HAI), mis iseloomustab, kui taskukohane on keskmise sissetulekuga inimesel võtta laenu tüüpilise kinnisvara ostuks. HAI väärtus 100 või üle selle näitab, et keskmine sissetulek on piisav, ostmaks laenuga tüüpilist kinnisvara. 2009. aastal oli indeksi väärtus esimest korda üle 100 ning seega on võrreldes varasemate aastatega kinnisvara inimestele kättesaadavam.
Nii netokuupalga ja keskmise ruutmeetrihinna võrdlus kui ka HAI näitavad selgelt, et keskmine palgatase Eestis on praegu paremini vastavuses kinnisvara hinnatasemega. Eestis ostetakse aga kinnisvara enamasti laenuga ning 2009. aastal kahanes Eesti elanike laenuvõime 20 miljardi krooni võrra.
Laenuvõimet on eelkõige kahandanud suur töötus, mis on ka peamine põhjus, miks kogusissetulekud langesid mullu alla 2007. aasta taseme. Koos laenuvõime vähenemisega kahanes 2009. aastal esimest korda ka leibkondade koguvõlg. Seega, ühelt poolt on kinnisvara hinnatase praegu soodne. Teisalt on Eestis majanduskeskkonnast tulenevalt palju neid inimesi, kelle sissetulek on vähenenud või kadunud ja kes ei saa seetõttu ka olukorda ära kasutada ning soodsa hinnaga kodu osta.
Turul on selgelt eelisseisundis üle keskmise sissetulekuga inimesed. Swedbanki hinnangul on neil inimestel potentsiaali laenuvõime kasvuks 46 miljardit krooni ning laenuga võiks eluaseme osta veel 25 000-30 000 leibkonda. Nii kaua kui Eestis on kõrge töötuse tase, ei saa ka kinnisvarahinnad oluliselt tõusta. Samas, kuna teatav kindlustunne on saavutatud, ei ole näha ka hindade langust.
Keskmine netopalk ja keskmine ruutmeetri hind, kr2004 5700 8100
2005 6400 108002006 7600 159002007 9100 181002008 10500 157002009 9900 9900
HAI (Housing Affordability Index )2004 - 78
2005 - 782006 - 562007 - 512008 - 632009 - 115
Hetkel kuum
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele