Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tootjate hirm: kaevekraanid sulguvad
Keskkonnaministeerium on terve eelmise aasta ehitusmaavarade arengukava koostanud, praeguseks on valmis saanud selle tööversioon.
Ehitusmaavarasid kasutavad ettevõtjad on seisukohal, et arengukava projektis sisaldub sätteid, mis mõjuvad ehitusmaterjalide tootjatele ahistavalt ega aita ka keskkonda säästa. “Ükski euroliidu riik ei materda selliste vahenditega oma tootmist,” plahvatas OÜ Väo Paas juht Veljo Haube, pidades silmas võimalikku mäerendi kehtestamist. “Mujal maksustatakse seda, mida ettevõte on teeninud, meil seda, mida võiksid ehk kunagi teenida.“
Samas tunnistas ta, et arengukava on vajalik, sest karjääride varud ammenduvad, uut ressurssi on vaja ja selleks peab olema riiklik poliitika.
Kaevandavate ettevõtete jaoks on olulisim arengukava seisukoht, et kaevandamine on riiklik huvi. Teiseks see, et maavarasid ei ole mõttekas vedada kaevandamiskohast üle 50 kilomeetri kaugusele,” ütles Haube. “Suure osa maardlate kasutuselevõttu raskendavad piirangud. Tootjale loeb aga vaid aktiivne varu ja turu olemasolu. Viitna ümbersõidu jaoks pole Läänemaa aktiivsest varust kasu.“
Haube pidas ebanormaalseks, et kohalik omavalitsus võib riigile ette kirjutada, kuidas seal maavarasid kasutada. Lisaks loopivat kaevandajatele kaikaid kodaratesse nn rohelise maksureformi ettearvamatu iseloom. “Siinsesse ehitusmaterjalide tööstusesse on tulnud Soome, Rootsi ja Saksamaa investeeringuid. Nii suuri kaevandusõiguse tasusid nagu Eestis, seal ei tunta. Edasised maksutõusud pärsivad välisinvestorite huvi tööstusharu vastu,” leidis Haube.
Paekivitoodete Tehase OÜ juhataja Vladimir Libmani sõnul on hämmastav, et arengukava lubas riik esimest korda algatada 15 aasta eest, kuid ikkagi pidi riigikontroll näpuga puudujäägid kätte näitama, enne kui sellega tegelema asuti. Ja siis hakkas järsku tohutult kiire. “Riigil peavad valdkonnas olema prioriteedid paigas, sest niikuinii eelneb iga uue karjääri loomisele kohaliku rahva vastuseis,” rääkis Libman.
Loe pikemalt tänasest Äripäeva lisaväljaandest EHITUS
Seotud lood
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele