Advokaadibüroo Sorainen kirjutab värskest riigikohtu otsusest, kus selgitatakse, milline on head ehitustava järgiv ehitis.
Hoonet ostes või ehitades arvestame, et selle seinad, lagi, katus, vundament, tehnosüsteemid ja kõik muu on ehitatud selliselt, et hoonet saaks otstarbekohaselt kasutada.
Õige koht kvaliteedinõuete sätestamiseks on ostu- või töövõtuleping, kuid mitte alati ei määrata lepingutes väga täpselt kindlaks, millistele nõuetele hoone peab vastama. Kui kokkulepe kvaliteedistandardites puudub, siis kaitseb tellijat/ostjat ainult ehitusseadusest tulenev eeldus, et kõik Eestis ehitatud hooned peavad olema projekteeritud ja ehitatud kooskõlas hea ehitustava ja õigusaktidega ega tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele ega keskkonnale.
Seni on olnud suureks probleemiks selguse puudumine, mis on hea ehitustava ja muude pehmete nõuete täpne sisu, ja see on olnud aluseks loendamatule hulgale kvaliteedivaidlustele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigikohus on oma värskes otsuses selgitanud, et ehitamises on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada, ning et head ehitustava järgides ehitatud ehitis:
– ei ole ohtlik inimese elule ja tervisele;
– vastab standardist (näiteks Eesti Standardist) ja soovituslikku tähendust omavatest aktidest tulenevatele ohutusnõuetele;
– arvestab standardis toodud nõuetega ehitustoodete paigaldamise kohta;
– vastab teaduskirjanduses toodud seisukohtade, kutseorganisatsiooni reeglistike ja loodusseadustest tuletatavatele nõuetele.
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?