Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mullu tehti 29 tehingut 1000 inimese kohta
Kinnisvaraturu aktiivsuse hindamisel on absoluutnumbrite kõrval abilisteks suhtarvud, kirjutab kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark.
Järgnevalt on vaadeldud kinnisvaratehingute hulka ja väärtust inimese kohta maakonniti. Andmete aluseks on maa-ameti ja statistikaameti andmed.
Eestis tehti 2009. aastal keskmiselt 29 kinnisvaratehingut 1000 inimese kohta. Kõige aktiivsem piirkond oli eelmisel aastal konkurentsitult Saaremaa, kus tehingute arv oli 1000 inimese kohta 59. Saaremaast ei jää kaugele Hiiumaa, kus vastav näitaja oli 55.
Passiivsem on turg Tartus (24 tehingut 1000 inimese kohta) ja Ida-Virumaal (25). Harjumaa tehingute arv oli 31 tehingut 1000 inimese kohta.
Tehingute arvu kõrval saab vaadata ka tehingute väärtust. Eesti keskmine kinnisvaratehingute väärtus elaniku kohta oli 2009. aastal 16 600 krooni.
Ilmselgelt, et kõige kõrgem käive elaniku kohta Tallinnas ja Harjumaal, kus kinnisvaraväärtus on Eesti keskmisest märksa kõrgem. Harju maakonna elaniku kohta tehti 2009. aastal kinnisvaratehingute käivet 25 700 krooni.
Käibe osas järgneb Harju maakonnale Saare maakond (18 500) ja Pärnu maakond (17 100).
Tartu maakonna soli elaniku kohta kinnisvarakäive 2009. aastal 13 200 krooni.
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele