Eelmisel aastal kahanes kontserniväline müük 45,18 % - 1005,8 miljonilt kroonilt 551,3 miljoni kroonini. 473,7 miljonit krooni sellest moodustas Eesti müük (2008. aastal 927,1 miljonit krooni) ja eksport 77,4 miljonit krooni.
Kontsernisisene müük kahanes mullu 71,87 % - 724,11 miljonilt kroonilt 203,7 miljonini. Kontsernisisese müügi languse suurimaks põhjuseks oli
tarnete lõppemine Ukrainale seoses kontserni müügistruktuuri muutustega.
Lähtudes Rautaruukki kontserni eesmärkidest on Ruukki Products AS seadnud 2010. aastal tähtsamateks eesmärkideks kasumliku müügikäibe suurendamise, tarnetäpsuse arvutamise uutel, kontserni poolt kehtestatud alustel ning jätkuvalt tööohutuse tõstmine ja kulude kokkuhoid. Nende eesmärkide saavutamiseks on ettevõtte kõikidele osakondadele püstitatud konkreetsed ülesanded ja koostatud tegevusplaanid.
2010. aasta müügiprognoosid on tehtud sarnased 2009. aasta müügitulemustele. "Loodame tõsta kasumlikkust, võimalusi selleks näeme uute toodete lisandumisega tooteportfelli. Oluline on järgida ranget krediidipoliitikat ja krediidiklientide tegevust. Ettevõtte tulemustele avaldab kindlasti jätkuvalt mõju teravnev konkurents teraseturul ja võimalik hinnavahe suurenemine erinevate tarnijate müügihindades," kirjutab ettevõtte majandusaruandes.
Ruukki alustas oma tegevust Eestis 1992. aastal esinduse avamisega Tallinna kesklinnas. Praegu tegutsevad müügiesindused Tallinnas, Pärnus, Jõhvis ja Tartus, terasekeskus Tallinnas Männikul ning kaks ehitustoodete tehast Pärnus.
Ettevõte on keskendunud kahele valdkonnale - ehitusele ja metallitoodetele. Ehitusosakond tarnib metallil põhinevad ehituslahendusi kaubandus-, tööstus- ja logistikahoonete ning infrastruktuuriehitiste rajamiseks. Metalliosakond tarnib laia valikut terasest, roostevabast terasest ja alumiiniumist standard- ja eritooteid, osi ja komponente.
Seotud lood
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul ei olnud Ruukki Productsi majandustulemused ja eelmise aasta lõpetamine 50,5 miljoni krooni suuruse kahjumiga üllatuseks.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.