Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
208 ühistut taotleb hoovide korrastamise toetust
12. märtsil lõppes korteriühistute taotluste vastuvõtmine projekti „Hoovid korda !“ raames toetuse saamiseks. Jagamisele läheb 10 miljonit krooni - poole vähem kui möödunud aastal.
Tänavu esitati 208 taotlust: Kesklinnast 47, Lasnamäelt 44, Põhja –Tallinnast 37, Mustamäelt 29, Nõmmelt 21, Kristiinest 18, Haaberstist 10 ja Piritalt 2.
„Linnal on 30 päeva aega taotluste läbivaatamiseks ja peale seda saadetakse korteriühistutele toetuse saamise või mittesaamise kohta kirjalik teade,“ ütles Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš.
Mullu oli hoovide korrastamiseks linna eelarves 20 miljonit krooni, esitati 295 nõuetele vastavat taotlust, millest linnavalitsus rahuldas 182. "Sel aastal on summa 10 miljonit, kuid arvestada tuleb ka sellega, et ehituse hinnad on kõvasti langenud, mis annab päris paljudele ühistutele lootust toetust saada,“ märkis Boroditš.
Tallinna asus toetama korteriühistute hoovialade korrastamist 2005. aastal, mil 90 korteriühistut said toetust oma hoovide korrastamisel kogusummas 10 mln krooni. Korteriühistute suure huvi tõttu otsustati koostööd korteriühistutega jätkata ning 27. märtsil 2006. aastal jõustus Tallinna Linnavalitsuse määrus, millega kehtestati projekti "Hoovid korda" raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord.
Projektile "Hoovid korda" on kolme viimaste aastate jooksul linnaeelarves eraldatud 64,5 mln krooni. Nimetatud summa ulatuses toetas linn 2006. aastal 98 (esitati 124), 2007. aastal 120 (esitati 142) 2008. aastal 139 (esitati 261) korteriühistu ja 2009. aastal 182 (esitati 295) hoovi korrastamist.
Seotud lood
Talve lähenedes tuleb ettevõtetel arvestada suurenevate elektrikuludega. Kui päikesest toodetud energiat jääb vähemaks ja kallimad elektritunnid hakkavad rahakotis tugevamalt tunda andma, võib akusalvesti näida hea lahendusena: akud saab täis laadida siis, kui elekter on odav, ning salvestatud energiat kasutada kallitel tundidel. Tegelikult ei peaks aga sugugi iga ettevõte endale akupanka soetama.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele