Merko Ehitus vaatab avatud silmadega ülevõtmise võimalustele Lätis ja Leedus, ütles ehitusfirma juhatuse esimees Tiit Roben Bloombergi küsimustele vastates.
Merko Ehitus soovib ka kasvatada oma turuosa teedeehituse alal. "Järgmiste aastate eesmärgiks on kasvatada meie kohalolekut ja turuosa Balti rurgudel," ütles Roben. "Eestis näeme me vähest vajadust ülevõtmisteks," lisas ta.
Leedus kukkus ehitusmaht mullu 54, Lätis 48 ja Eestis 30 protsenti, kuna üleilmne krediidi külmumine ja eelarvete kärped halvendasid kohaliku majandussurutist, mille tõi kaasa laenurahaga finantseeritud kinnisvaramulli lõhkemine.
Alanud aastaks prognoosis Roben Eestis ehituse mahu kümneprotsendist langust ja paranemist tulevaks aastaks. Läti ja Leedu arengud on Eestist umbes aastaga maas, märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kuna ettevõte on rahanduslikult tugev, siis oleksid ülevõtmised Lätis-Leedus teretulnud ning kindlasti parematel tingimustel kui buumi ajal," kommenteeris Swedbank Marketsi analüütik Risto Hunt. Ta lisas, et võib tõsta Merko hinnasihti, mis on praegu umbes 15 protsenti aktsia turuhinnast kõrgemal.
Tiit Robeni sõnul on viimase kuue kuu jooksul tunda mõningast pankade suhtumise paranemist Eesti ehitussektori suhtes, kuid Lätis ja Leedus on pangad jäänud väga jäikadeks.
Merkol oli aasta lõpu seisuga 761 miljonit krooni rahas ja hoiustes ning ettevõte püüab lõigata sellest praeguses olukorras tulu, pakkudes projektide kaasfinantseerimist.
Ettevõte teenis mullu 69 protsenti käibest Eestis. Leedus kukkus ettevõte käive enam kui 90 protsenti, 70,9 miljoni kroonini.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.