Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus Maa: hinnatõus kui põrge
Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade osakonna juhataja Elari Tamm kirjutab, et tänast hinnatõusu võiks võrrelda, kui palli maha viskamisega, kus hoog allapoole on kiire ja gravitsatsioon jõuline, kuid maapinnaga põrkudes tõuseb pall taas ülespoole.
Kuid kindlasti mitte samale tasemel, kust algselt visati.
Möödunud aastal olid paljud sunnitud müüma kiiresti ja turuhinnast palju soodsamalt. Olukord oli tõesti üsna trööstitu, kuna pangad olid tõmmanud laenukraanid kinni ning turul valitses vaikne ootamine.
Täna on kliendid, kui ka pangad avatumad ning eriti just euro ootuses. Hinnad ei ole kindlasti samal tasemel, kust langus algas ning eelpool toodud võrdluses oleva pallimänguga on hoog rahulik ja põrkumine madal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui kesklinnas oli pakkumisi, mille ruutmeetrihinnad olid alla 10 000 kr/ruutmeeter, siis täna on samad korterid pakkumises 17-20% kõrgema hinnaga. Samuti on tagasi investoreid kui ka kallima kinnisvara ostjaid, mis kõik viitab statistiliselt hinnakasvule.
Magalates on siiski hinnatõus pigem statistiline, kui reaalne, sest ostujõu taastumiseks ei ole palgad kasvanud ega töötus kahanenud. Seega ennekõike on aktiivsus, kui ka reaalne hindade kasv Tallinna kesklinnas ning muudes piirkonades olnud muutumatu ning jätkuv hindade korrigeerimine on siiski allapoole.
Korterite hinnad on üldise majandusfooni taustal kosumas ning mitmete eramute kui ka kallimate kruntide hinnad peavad veelgi õhku välja laskma.
Hindade tõus sõltub suuresti üldisest nõudlusest ning täna on pakkumiste arv langenud ning, mis aitab aktiivsemates piirkondades hindadel kasvada.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.