Milline on maakonnaplaneeringu seos detailplaneeringuga ja projekteerimistingimustega?

Muudatusega toodi maakonnaplaneering nn tavainimese ellu. Sätestati põhimõte, et kui omavalitsusel puudub kehtestatud üldplaneering või üldplaneering on kehtestatud enne maakonnaplaneeringut ega sisalda maakonnaplaneeringus kajastatut, on detailplaneeringu koostamise ja projekteerimistingimuste aluseks maakonnaplaneering, mitte üldplaneering.

Kuni 30. juunini 2009 fikseeriti planeeringute eesmärgid planeerimisseaduses. Alates 1. juulist 2009 on eesmärgid asendatud ülesannetega. See on põhimõtteline muudatus, sest kui ülesanded peavad olema täidetud, siis eesmärkide poole püüeldakse! Alates 1. juulist 2009 peavad kõik planeerimisseaduses sätestatud ülesanded olema enne planeeringu kehtestamist täidetud, muidu ei saa planeeringut kehtestada. See põhimõte kehtib ka maakonnaplaneeringu puhul.

Kõige olulisem maakonnaplaneeringuga seonduv muudatus on säte, mille järgi on kehtestatud maakonnaplaneering detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste väljastamise alus, kui: kehtestatud üldplaneering puudub või maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta kehtestatud maakonnaplaneeringus sätestatud asjaolusid.

Arvestades üldplaneeringute kehtestamise aega (paljudel juhtudel 1990-ndad või 2000-ndate algus), kehtivad paljudel omavalitsustel üldplaneeringud, mis on kehtestatud enne maakonna mõne teemaplaneeringu (ja seega ka maakonnaplaneeringu) kehtestamise aega. Seetõttu võib juhtuda, et inimene ei saa hajaasustuse korral üldplaneeringu kohasele elamualale projekteerimistingimusi üksikelamu ehitamiseks, sest maakonnaplaneeringus on sellel alal rohevõrgustiku tuumala ning sinna ei ole võimalik ehitada. Sel juhul on üldplaneering vastuolus maakonnaplaneeringuga.

Kuidas olukorda lahendada ning mida planeerimisseaduse muudatus täpselt tähendab, saate lugeda Äripäeva „Ehituskäsiraamatust“.