Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus Maa juht: võiks soodustada eraehitust
Sucksdorff põhjendas taolist ettepanekut sellega, et Soomes on olnud tulemus väga tõhus. Idee seisneb selles, kui eraisik tellib ettevõttelt ehitustöid, saaks ta tulu deklareerides ehitustööde eest makstud tulumaksu tagasi või ta maksaks tehtud töö eest tulumaksuosa võrra vähem.
„See kasvataks eraisikute tellimuste osakaalu, kasvaks ehitussektori töödemahtu, mis omakorda tooks riigile rohkem maksudest laekuvat raha,“ põhjendas ta saadavat efekti.
Üldiselt pidas Sucksdorff positiivseks, et poliitikud on asunud mõtlema, kuidas leevendada töötute rasket olukorda. „Iga samm, mis viib töötute arvu vähenemisele, on igati teretulnud,“ leidis ta. Osa täna riigikogus väljakäidud ettepanekutest olid tema hinnangul konkreetsed ja kui ettepanekud enne kasutuselevõttu korralikult läbi mõelda, võiks neist abi olla.
„Maksusoodustus võib luua uusi töökohti, aga peab olema paigas süsteem, mis ei võimalda ettevõtjal töötajatest kõigepealt vabaneda, kellelt peab ta maksma sotsiaalmaksu ning siis asendada nad uute töötajatega, kelle pealt maksusid ei pea maksma,“ põhjendas ta, sest vastasel juhul pole sellest kasu.
Igati pooldas Sucksdorff inimeste koolitamist ja ettevõtetega tehtavat koostööd praktika osas, kuna see meelitab välisettevõtteid Eestisse investeerima. „Eesti geograafiline asukoht on väga hea, et saada transpordisektoris tugevaks. See tuleb pöörata enda kasuks,“ rõhutas ta.
Osa ettepanekuid on aga Sucksdorfi arvates raskemalt teostatavad. Kuigi lennuühenduste paranemine kindlasti kasvatab reisijate arvu, siis lennufirmas kaheksa aastat töötanuna võib ta enda sõnul kinnitada, et lennuliinide paranemine tuleb siiski eelkõige sellest, kui kahe sihtkoha vahel on piisavalt huvilisi kas investorite, töötajate või puhkajate näol.
Samuti märkis Uus Maa tegevjuht, et ettevõtja võtab tööle uue inimese vajadusest, lisaks on kasvanud ka sotsiaalne vastutustunne, kuid kummagi variandi puhul vaadatakse siiski ettevõtte võimalusi finantsiliselt. „Selleks, et töökohti tuleks juurde, on vaja majanduskeskkonna paranemist, mis ka juba vaikselt toimub,“ ütles ta.
Sucksdorff soovitas Eestil kasvatada ekspordi osakaalu, ettevõtete efektiivsust ning hoida ettevõtlikkust soosivat majandus- ja poliitilist keskkonda. Samuti tuleb tema hinnangul koolitada inimesi, et haritud töötajate arv oleks suur.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele