Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Omanikud: kodulaenu tulumaksu intress tuleb tagastada
Eesti Omanike Keskliidu hinnangul on kodulaenu intressi tulumaksutagastuse kaotamine põhjendamatu.
Kodulaenu intresside tulumaksutagastuse kaotamine karistaks üle 130 000 perekonda, kuid ei annaks Rahandusministeeriumi poolt loodetud eelarvelist efekti ega mõjutaks kuidagi euro tulekut ning Maastrichti kriteeriumite täitmist.
Kuna 2010. aasta tuludeklaratsioon esitatakse 2011. aasta kevadel, siis sel aastal kehtivat maksusoodustust tagantjärele kaotada ei saa. Seega on kindel, et käesoleva aasta tulumaksutagastus jõuab koduomanikeni alles 2011. kevadel ning koduomanikelt soodutuse võtmine võiks riigieelarvele mõju hakata avaldama kõige varemalt alles 2012. aasta kevadel.
Kodulaenu intressi tulumaksutagastuse kaotamine mõjutaks otseselt pea 300 000 inimest - kodulaenu on võtnud üle 130 000 perekonna. Kuna tänasel päeval on seadusandlikult pandud tulumaksutagastusele n-ö lagi peale, oleks see kõige tugevam hoop just keskmise sissetulekuga perekondadele. Iga perekond kaotaks alates 2012. aasta kevadest maksimaalselt 10 000 krooni ja keskmiselt pea 5000 krooni aastas.
Samuti ei püsi Euribori rekordmadalad tasemed lõputult. Seega lähiaastatel niigi raskustes olevate kodulaenu võtnute maksukoormus kasvab veelgi. Tulumaksutagastuse kaotamine annaks laenajate maksevõimele topeltlöögi.
Ainuüksi 2009. aastal langes Eesti üldine palgafond pea 20% . Kümned tuhanded perekonnad maksavad laenu suurte jõupingutustega ning üle 60-päevaste viivislaenude osakaal on tõusnud 12%-ini. Kodulaenu võtnute raske olukorra tahtlik halvendamine on makromajanduslikult lühinägelik ning vastutustundetu.
Omanike Keskliidu hinnangul ei peaks riik tegelema kodulaenu võtnud inimeste karistamisega, mis ei oma erinevalt väidetust lähiaja riigieelarvele ega euro tulekule mingisugust mõju. Keskenduma peab koduomanike kaitsele pankade agressiivse tegevuse eest ning vastava seadusandluse väljatöötamisele.
Vähe on tähelepanu pööratud probleemile, et juba 2009. aasta esimesel üheksal kuul tõstis näiteks Swedbank 7% kodulaenu võtnutel intresse ning tegemist on kogu sektoris süveneva tendentsiga. Eesti suurima panga kodulaenude osas ületab juba 29%-l juhtudest laenujääk tagatiseks oleva vara väärtuse. Praegune seadusandlus võimaldab nõuda sellisel juhul pangal lisatagatist.
Seotud lood
Põhjamaades ei peeta tööohutust mitte lihtsalt reegliks, vaid osaks ehituskultuurist. Soomes, Rootsis ja Norras ei vaadata tööohutusele kui tülikale lisakohustusele, vaid kui loomulikule osale igapäevastes toimingutes – see on sama argine nagu hommikukohv või vestlus kolleegiga. Tööandja ning oma valdkonna spetsialist jagavad vastutust teineteise suunas ning täidavad omapoolseid kohustusi kollektiivlepingu abil, mis paneb mõlema osapoole jaoks paika tingimused ja soodustused.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele