Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Omanikud: kodulaenu tulumaksu intress tuleb tagastada
Eesti Omanike Keskliidu hinnangul on kodulaenu intressi tulumaksutagastuse kaotamine põhjendamatu.
Kodulaenu intresside tulumaksutagastuse kaotamine karistaks üle 130 000 perekonda, kuid ei annaks Rahandusministeeriumi poolt loodetud eelarvelist efekti ega mõjutaks kuidagi euro tulekut ning Maastrichti kriteeriumite täitmist.
Kuna 2010. aasta tuludeklaratsioon esitatakse 2011. aasta kevadel, siis sel aastal kehtivat maksusoodustust tagantjärele kaotada ei saa. Seega on kindel, et käesoleva aasta tulumaksutagastus jõuab koduomanikeni alles 2011. kevadel ning koduomanikelt soodutuse võtmine võiks riigieelarvele mõju hakata avaldama kõige varemalt alles 2012. aasta kevadel.
Kodulaenu intressi tulumaksutagastuse kaotamine mõjutaks otseselt pea 300 000 inimest - kodulaenu on võtnud üle 130 000 perekonna. Kuna tänasel päeval on seadusandlikult pandud tulumaksutagastusele n-ö lagi peale, oleks see kõige tugevam hoop just keskmise sissetulekuga perekondadele. Iga perekond kaotaks alates 2012. aasta kevadest maksimaalselt 10 000 krooni ja keskmiselt pea 5000 krooni aastas.
Samuti ei püsi Euribori rekordmadalad tasemed lõputult. Seega lähiaastatel niigi raskustes olevate kodulaenu võtnute maksukoormus kasvab veelgi. Tulumaksutagastuse kaotamine annaks laenajate maksevõimele topeltlöögi.
Ainuüksi 2009. aastal langes Eesti üldine palgafond pea 20% . Kümned tuhanded perekonnad maksavad laenu suurte jõupingutustega ning üle 60-päevaste viivislaenude osakaal on tõusnud 12%-ini. Kodulaenu võtnute raske olukorra tahtlik halvendamine on makromajanduslikult lühinägelik ning vastutustundetu.
Omanike Keskliidu hinnangul ei peaks riik tegelema kodulaenu võtnud inimeste karistamisega, mis ei oma erinevalt väidetust lähiaja riigieelarvele ega euro tulekule mingisugust mõju. Keskenduma peab koduomanike kaitsele pankade agressiivse tegevuse eest ning vastava seadusandluse väljatöötamisele.
Vähe on tähelepanu pööratud probleemile, et juba 2009. aasta esimesel üheksal kuul tõstis näiteks Swedbank 7% kodulaenu võtnutel intresse ning tegemist on kogu sektoris süveneva tendentsiga. Eesti suurima panga kodulaenude osas ületab juba 29%-l juhtudest laenujääk tagatiseks oleva vara väärtuse. Praegune seadusandlus võimaldab nõuda sellisel juhul pangal lisatagatist.
Seotud lood
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele