Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maa-amet müüs poole miljardi eest maid
Maa-amet tõi 2009. aasta lõpuks maade müügiga riigieelarvesse rohkem kui pool miljardit krooni, täites sellega 75 protsenti valitsuse poolt seatud ülesandest.
Kokku pani Maa-amet eelmisel aastal müüki 2475 kinnistut kogupindalaga 24 020 hektarit alghinnaga ligi 944 miljonit krooni. Pakkumised laekusid 1581 kinnistule kogupindalaga 16 670 hektarit, kogusummas 539,7 miljonit krooni. Keskmine müügiedukus üle Eesti oli 64 protsenti.
2009. aasta mai alguses Vabariigi Valitsuses vastu võetud otsus riigieelarve positsiooni parandamise kohta nägi ette, et Maa-amet peab aasta lõpuks riigieelarvesse teenima riigimaade müügist 715 miljonit krooni. Seega täitis amet valitsuse seatud eesmärgi 75 protsendi ulatuses.
Maa-amet müüs ja müüb ka edaspidi riigile kuuluvaid kinnisasju avalikel kirjalikel enampakkumistel, millest võivad osa võtta kõik isikud. Riigimaad saavad osta nii Eesti kui ka välisriikide kodanikud ja äriühingud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Koos eelmisel aastal müümata jäänud maadega on riigil alles ligi 65 000 hektarit müügikõlblikku maad, mida samas tempos müües jätkub veel kolmeks aastaks.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.