Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuressaare raekoja praakremondi eest ei vastuta keegi
Kaheksa aasta eest tegi Kuressaare raekoja katuse remontimisel ehituse järelevalvet toonane linna ehitusnõunik Urmas Sepp, kes hiljem abilinnapeana ei nõudnud Saare KEK-ilt praagi parandamist garantiiremondi korras.
2002. aastal pani Kuressaare raekojale katuse peale AS Saare KEK, kes oli võitnud raehoone renoveerimiseks korraldatud riigihankekonkursi. Tehtud tööde eest maksti linnakassast välja 1,13 miljonit krooni, kirjutab Oma Saar.
Vett ja lund pidavat katust raekoda vaatamata kulutatud miljonile siiski ei saanud. Sest juba esimesel remondijärgsel talvel sadas pööningule lund sisse ja ehitusfirma tegi katuse parandustöid. 2003. aasta aprillis valmis linnavalitsuse tellimisel katuse ekspertiisiakt.
Seotud lood
Lamekatuste puhul on loomuliku valguse lahendamine olnud kompromiss tehniliste piirangute ja arhitektuursete ambitsioonide vahel. Viimastel aastatel on aga katuseakende tehnoloogia areng seda tasakaalu muutnud. Üha enam nähakse katuseakent lahendusena, mis aitab korraga tuua ruumi valgust, tagada ventilatsiooni ning hoida energiakulud kontrolli all.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele