Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuressaare raekoja praakremondi eest ei vastuta keegi
Kaheksa aasta eest tegi Kuressaare raekoja katuse remontimisel ehituse järelevalvet toonane linna ehitusnõunik Urmas Sepp, kes hiljem abilinnapeana ei nõudnud Saare KEK-ilt praagi parandamist garantiiremondi korras.
2002. aastal pani Kuressaare raekojale katuse peale AS Saare KEK, kes oli võitnud raehoone renoveerimiseks korraldatud riigihankekonkursi. Tehtud tööde eest maksti linnakassast välja 1,13 miljonit krooni, kirjutab Oma Saar.
Vett ja lund pidavat katust raekoda vaatamata kulutatud miljonile siiski ei saanud. Sest juba esimesel remondijärgsel talvel sadas pööningule lund sisse ja ehitusfirma tegi katuse parandustöid. 2003. aasta aprillis valmis linnavalitsuse tellimisel katuse ekspertiisiakt.
Seotud lood
Kui sõiduautode maailmas on elektrisõidukid juba tavalised, siis nüüd on turule jõudnud ka täiselektriline rasketehnika. Elektrilised laadurid ja ekskavaatorid pakuvad alternatiivi neile, kes otsivad vaiksemaid, keskkonnasõbralikumaid ja madalamate ülalpidamiskuludega töömasinaid. XCMG on üks tootjatest, kelle valikus on mitmeid täiselektrilisi rasketehnikamudeleid, mis sobivad kasutamiseks Eesti tingimustes.
Enimloetud
1
Lisatud 2025. aastal 100 suurimat käivet teinud ehitusfirmat ja nende aastane kasv või kahanemine
3
Euroopas levinud ajalootundlik esinduslikkus loodetavasti paistab hakkavat ka Eestisse jõudma
Viimased uudised
Lenno Uusküla: töötleva tööstuse väljavaade on pigem nõrk
Üritused
Hetkel kuum
Euroopas levinud ajalootundlik esinduslikkus loodetavasti paistab hakkavat ka Eestisse jõudma
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele