Ehitus: talvel saab vaid soojustuse kiirabi

ASi Paroc direktor Kalev Kõnn tõdes, et kahjuks on soojustamisega sama lugu nagu reega, mida oleks mõistlik suvel rautada. "Loomulikult on olukordi, kus külm sunnib inimesi kasutusele võtma lisameetmeid - näiteks selgub suure külmaga, et mõnest august tuleb ikka "kohinal" külma tuppa, siis üritatakse need augud kiiruga soojustusvilla või muu käepärasega sulgeda," rääkis ta.

Eestis kasutatakse Kõnni sõnul soojustusmaterjalidest enim mineraalvilla ja vahtusid ehk polüstüreeni. "Erinevate soojustusmaterjalide kasutamisel on oluline jälgida nende sobivust antud kohas ja tööde hoolikat teostamist," rääkis ta. "Näiteks võib üks haamripea suurune auk tuuletõkkes viis rivist välja 1 m2 suuruse ja 100 mm paksuse soojustuskihi," lisas ta.

Soojustusmaterjalide eelistamisel soovitas Kõnn jälgida Põhjamaades levinud praktikat, et maapinnas kasutatakse polüstüreeni ehk vahupõhiseid tooteid, ülevalpool aga mineraalvillatooteid.

Energiasäästubüroo OÜ audiitor Taavi Kaasma kinnitas, et nii kogemused kui ka termograafilised pildid hoonetest näitavad üsna tüüpilisi vigu ning eri tüüpi konstruktsioonidel on omad nõrgad kohad.

Näiteks on Kaasma sõnul raudbetoon suurpaneelidest elamute puhul tegemist konstruktsiooniliste külmasildadega paneelide servades, külmasillad asuvad ka hoonete nurkades ja välisseina ning katuslae liitekohtades. Nõrgaks kohaks on ka vuugid. Silikaltsiit- ja gaasbetoonpaneelidest hoonetel on peamised lekkekohad paneelivuugid. Tellishoonetel esinevad külmasillad sageli sidusrea kohal ja nurkades.

Segakonstruktsiooniga hoonetel, milleks on enamasti väikehooned ja individuaalelamud, on soojalekked seal, kus puutuvad kokku eri materjalid - näiteks tellisest või väikeplokkidest 1. korruse seina ja puitkarkass-mansardkorruse liitekoht. "Peamiselt on see vanemate hoonete probleem, kuid kehva ehituskvaliteedi korral ka uuemate hoonete häda," märkis ta.