AS Semuehitus juht Ahto Vink ütles, et vähempakkumiste süsteemil ei ole põhimõtteliselt häda midagi, see on kõige demokraatlikum ja ausam süsteem.
„Probleem on aga hoopis finantseerimine, kus kohalik omavalitsus võib kasutada selliseid hanketingimusi, kus pakkujast tehakse sunniviisiliselt kohaliku omavalitsuse kreeditor ja kohalik omavalitsus ei maksa selle eest sentigi intressi ja ei garanteeri ka maksmisi,“ märkis ta.
Vink ütles, et väga paljusid riigihankeid mõjutab juba hetkel pakkujate piiramine rahastamistingumusega, ei ole reaalsed maksetähtajad 90 päeva peale akteerimist - on olnud isegi 4,5 kuud maksetähtaeg.
„Kui riik reguleeriks kohaliku omavalitsuse jaoks riigihanke maksetingimused täpsemalt ja mitte ahistades ehitussektori ettevõtjaid, võiks see mõjuda konkurentsile tervendavalt,“ osutas ta ning lisas, et riik ja kohalik omavalitsus võtab ettevõtjalt intressita laenu ilma meilt küsimata, lastes riigihanke seadusel seda teha.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Palkmajade tootja Mountain Loghome tegevjuht Tarmo Leisalu ütles, et nemad viivad üle poole oma toodangust Norrasse ning Eesti turg on vaevalt 10 protsenti.
Brick juhatuse esimees Harry Kääriku sõnul on selleks, et hankega edasi minna, vaja defineerida, mis on madalaim hind ja soodsaim pakkumine.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?