14. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ükski teine kriteerium, sealhulgas mitmed kavalad valemid, ei ole nii selge ja objektiivne, kuigi mõned kriitikud seda väidavad,“ märkis ta.

Tema väitel on probleemi alapakkumistest ja sellega kaasnevatest negatiivsetest ilmingutest ehitusprotsessis , mis täna vaieldamatult eksisteerib, tinginud ehitusturu järsk langus, kus ehitusettevõtjatele töö saamine on elu ja surma küsimus, mitte lihtsal osalemine järjekordselt hankekonkursil.

Tromp ütles, et  ei soovitaks täna hetkeolude sunnil kiirustada muutma riigihangete seadust. Ehitusturu taastumise faasis võivad hetkeemotsioonidel põhinevad muudatused valusalt kätte maksta. Tellijad saaksid täna ise olukord leevenda ehitushanke põhjaliku ettevalmistuse kaudu.

„Kui ikka hankedokumentides on kõik vajalikud tööd põhjalikult kirjeldatud ja nende mahud täpselt välja toodud, siis saab tellija alati ilmse alapakkuja hankelt kõrvalda. Need võimalused on tänases seaduses kõik ilusasti kirjas, paraku takerdub rakendamine pahatihti tellijapoolse ettevalmistustöö nõrkuse taha, mis tihti väljendub hankedokumentide pealiskaudsuses ja vastuolulisuses. Siit ka siis vaidlustused ja hangete venimine,“ väitis ta.