Katusefirma AS Toode müügispetsialist Erki Loigom ütles, nii veneaegsed ehitusnormid kui ka praegused varutegurid ehituses on enam kui piisavad ka topelt suurema lumekoormuse muretuks kandmiseks.
Murelikuks teeb tema sõnul Tallinna Spordihoone näitel kaheldav ehituskvaliteet või on siis tegemist tõesti projekteerimisveaga, mida ei saa ka välistada.
Loigom osutas, et muret peaks tundma ajutise iseloomuga hoonete katustele kogunenud lumemasside pärast nagu varjualused, varikatused jms, kust oleks soovitav lumi maha lükata. “Seda võiks teha igasuguse katuse pealt, kuna lume sulamisel suureneb lume mass märgatavalt. üks kuupmeeter märga lund kaalub üks tonn!” rõhutas ta.
Lumetõkked aitavad praegu hoida vihmaveerenne ja räästa all olevat vara ja inimesi. “Ma olen täiesti veendunud, et peale esimesi sulailmasid saame ohtralt kõnesid lumetõketeta majaomanikelt, kellele on vaja paigaldada uued rennid-torud ja lisaks ka kunagi kokkuhoitud lumetõke,” arvas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.