4. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ma arvan, et kindlasti on see tõsine väljakutsete aasta. Ühest küljest on teatud majandussektorites lootus, et masu hakkab läbi saama ja hingamine läheb kergemaks, kuid teisest küljest kujuneb aasta mõnele sektorile varasemast veelgi raskemaks," sõnas Vink 2010. aasta kohta. "Kindlasti on see huvitav," lisas mees.

"Ega ma pole teinud mingit tohutut analüüsi, aga on valdkondi, mis langevad kiiresti ja saavad seejärel ka kiiresti tõusta. Ehitus on aga valdkond, mis toimib viitajaga. 2008. aasta, mil osa ettevõtteid oli juba hädas, olid ehituse tulemused veel üsna head," selgitas Vink. "See tähendab, et ka tõus tuleb samavõrra hiljem. Ehituslepingud on ju neli, viis, kuus kuud ja pikemad."

Vink ütles: "Ma arvan, et ehitajatele ei teki tõsisemas mahus tööd enne 2010. aasta teist poolt või lõppu, kui infrastruktuuri objektid välja arvata. Peab leppima väiksemate asjadega."

Vingi sõnul on kokkuhoiu ja investeerimise küsimus nokk kinni-saba lahti olukord. "Kokkuhoid ei tee kunagi paha, sest ka tõusuperioodil ei peaks üleliia kulutama, kuid investeerimine sõltub kontekstist ja võimalustest. Üleliigne kärpimine võtab ära ka võimalused," lausus ta.

"Muidugi peavad ka pangad äriplaanidele taha tulema, sest tänapäeval ei investeeri enam ükski ettevõte omavahenditest," rääkis Vink pangandussektorist.

"Kõige rohkem mõjutab 201. aastal elu ehk teadmine, kas pingutused, mida valitsus ja Eesti inimesed on euro kasutuselevõtuks teinud, kannavad vilja või ei. Eurot võiks pidada aasta märksõnaks," võttis ta kokku.