Eesti Energia AS taotleb keskkonna-ministeeriumilt vee erikasutusluba kuni 308 elektrituuliku ning ülekandeliinide rajamiseks Liivi lahe viide piirkonda.
Vastavalt Sweco Projecti tehtud Liivi lahe tuuleparkide eskiisprojektile on tuulikud plaanitud Ruhnu, Kihnuedela, Kihnukrundi, Kihnulõuna ja Jaagupi piirkonda, selgub Eesti Energia esitatud taotlusest keskkonnaministeeriumile.
Tuuleparkide kogupindalaks koos kaablitrassiga on 19.470 hektarit. Tuuleparkide ala määramisel on lähtutud põhimõttest, et tuulepargi perimeetrile ja kaablitrassi telgjoonele on lisatud 200 meetri laiune puhvervöönd.
Eskiisprojekteerimise faasis on välja valitud kaks tuulikute marki, millest üks on 2,3 megavattise võimsusega ja teine 3,6 megavattise võimsusega. Mõlemat tüüpi tuuliku torni kõrgus on 70 meetrit.
Kaabelliinid jagunevad tuulepargisisesteks 35 kilovoldisteks vahelduvvoolu võrkudeks ning alajaamasid Sindi alajaamaga ühendavaks 110-150 kilovoldiseks alalisvoolu- või vahelduvvoolutrassiks.
Kõik kaablid paigutatakse kaablikaevikusse vähemalt ühe meetri sügavusse, eriolukordades ka sügavamale.
Vee erikasutusluba taotleb Eesti Energia Liivi lahel 50 aastaks.
Eesti Energia plaanib uute tuuleparkide rajamist Paldiskisse ning suletud tuhaväljale Narvas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.08.26, 06:00
Milline on ehitusmaterjalide osa hoonete LEED sertifitseerimisel? Golden Gate’i kogemuslugu
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele