Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tasumata maamaks arvestatakse enam- makstud tulumaksust maha
Riigikogu võttis neljapäeval vastu maamaksu tasumise tähtaegu muutva seaduse-eelnõu.
Muudatuse jõustumisel saab riik alates järgmisest aastast juba füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise ajal isikut teavitada tema maamaksukohustusest ja ühtlasi on võimalik antud summa võrra vähendada füüsilisele isikule tagastatavat enammakstud tulumaksu summat.
Ka muudab eelnõu maamaksu tasumise senist regulatsiooni.
Senise summa kolmeks osaks jagamise ja kolme tähtpäeva asemel annab seadusetäiendus kaks tähtpäeva ning kuni 1000 krooni suuruse maamaksu puhul peab maksukohustuslane maksu ära maksma esimeseks tähtpäevaks ehk 31. märtsiks.
Esimeseks tähtpäevaks tuleb tasuda 1000 kroonist suurema maksusumma puhul vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Ülejäänud maksusumma tasutakse teiseks tähtpäevaks 1. oktoobriks.
Samuti tõuseb maamaksu administreerimiskulude vähendamiseks maamaksu määramise alampiir 20 kroonilt 50 kroonini. Selle muudatuse tulemusena ei kulutata enam raha alla 50-krooniste maksuteadete administreerimisele, sest muidu ületaksid kulud laekuva maksusumma.
Piirmäära tõstmisega jääb senisega võrreldes väljastamata 128.000 maksuteadet ehk 23 protsenti kõigist maksuteadetest. Maamaksutulu langeb sellega 0,55 protsenti ehk kokku 4,2 miljonit krooni. 13 kohaliku omavalitsuse üksusel väheneks maamaksutulu üle viie protsendi.
Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadikud esitasid maamaksuseaduse muudatuste menetluse käigus parandusettepaneku, mille jõustumisel oleks elamumaa maamaksule seatud ülempiir 960 krooni. Ettepanek ei leidnud riigikogu rahanduskomisjonis toetust.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele