Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nordecon sai 20 mln tellimuse Pärnu silla remondiks
Nordecon Infra AS ja Nordecon Betoon OÜ ühispakkujatena sõlmisid neljapäeval Maanteeametiga lepingu Pärnu ümbersõidu Papiniidu silla remondiks ning sillaaluse kergliiklustee ehitamiseks.
Lepingu maksumuseks on 19,7 miljonit krooni.
„Pärnu ümbersõidu ehitus on üks Euroopa Liidu kaasrahastusega tee-ehituse suurprojektidest, mille valmimine on olulise tähendusega mitte ainult Pärnu piirkonnale, vaid kogu Eestile ning riiki läbivale transiitliiklusele laiemalt. Selle rahvusvahelise magistraali erinevate osade ehitamine on ahvatlev ka ehitusfirmadele, keda osales arvukalt sellelgi hankel . Nordeconi kontserni ettevõtetel õnnestus ära kasutada kauaaegset kogemust infrastruktuuride ehituse vallas ning kontsernisisene koostöö võimaldas teha ka seekord parima pakkumuse,“ ütles Nordecon Infra ASi juhatuse esimees Erkki Suurorg.
Erkki Suurorgi sõnul paranevad remondi järgselt Papiniidu sillal ning selle peale- ja mahasõitudel liiklustingimused sõidukijuhtidele, lisaks toob silla vastavusse viimine kõigi kaasaja standarditega kaasa ohutud liiklemisvõimalused jalakäijatele ja ratturitele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
284 meetri pikkune Papiniidu sild saab remondi käigus uue hüdroisolatsiooni, sadevete juhtimise süsteemid, kattekonstruktsiooni, tänavavalgustuse ja piirded. Kahjustatud betoonpinnad puhastatakse ja parandatakse, metallkonstruktsioonid puhastatakse ja värvitakse, silla otstesse ehitatakse pealesõiduplaadid. Lisaks ehitatakse sillale jalakäijate pandused ning silla alla 200 meetri pikkune kergliiklustee.
Papiniidu silla remonditööd lõppevad augustis 2010. Projekti finantseerimist toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.