27. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Otsa hindas projekti pikkuseks ligikaudu kaheksa aastat. Tema sõnul on esialgu kogu finantseerimine Astlanda Ehituse poolt, ent kokkuvõttes võib omafinantseering jääda kolmandiku ulatusse. „Kui pool aastat tagasi ei õnnestunud pangast laenu saada, siis nüüd on pangad järjekorras, mõtlemises on muutus toimunud,“ möönis Otsa.

Jaanus Otsa ütles, et rumalad otsused tehakse headel aegadel, rasketel aegadel seevastu head otsused. „Oleme lubanud ehitada siia keskkonna. Meie äriedu on seotud partnerite ärieduga, panustame pikale strateegiale ning neile kes on innovaatilsed ja jätkusuutlikud,“ märkis ta. Otsa avaldas lootust, et kui asjaolud kokku langevad, siis  esimene 13 000 ruutmeetrise, 100 miljonit krooni maksva hoone ehtitust alustatakse järgminsel aastal. Järgmised hooned tulevad riburada järele.

„Järgmisel aastal on majandus juba kasvufaasis, varem, kui seda hoomame. Vaatamata kehvast olukorrast olen keskkpikas perspektiivis positiivne,“ sõnas ta.

Lähiajal on valmimas vee veel kahe uue maja projektid ning on plaanis veel kahe uue  renoveerimine.

Kogu projekt läheb Otsa sõnul maksma 1,5-3 miljardit, ent pole teada täpselt, kuna ehitushindu on nii pika aja peale raske prognoosida.

Otsa rõhutas, et  detailplaneering määrab hoonete pinna, kõrguse ning hoonete arvu krundil. „Detailplaneering ei nõua, et peaks maksimaalse välja ehitama. Ehitame sellise keskkonna nagu vaja,“ kinnitas ta ning rõhutas, et tegu on  kompromissiga erinevate nõuete vahel. „Arhitektide käes on väljakutse olemasolevate võimaluste piires võimalikult ilus maja projekteerida,“ sõnas ta.

Ta selgitas, et tehniliselt on majad erinevad tavalistest büroodest, laborites on suurem õhuvahetus. „Majad on  pikaajalise rentniku, mitte investori nägu. Funktsionaalne ehitus, mistõttu väljast pole kõige efektsem,“ märkis ta.

„Hinnangu annavad need, kes on viiekümne aasta pärast elus. Täna ega homme ei saa seda hinnangut anda. Funktsionaalsus, optimeerimisülesanne on see,  meeldib meile see või mitte,“ märkis ta.

Esimeses etapis ehitatakse koostööna välja äri- ja teadusarenduskeskus biotehnoloogia ja meditsiini ettevõtetele. Rajatav 12 000 m2-ne hoone hakkab kandma nime Tehnomeedikum.

Perspektiivis rajatakse koostöös veel kaks hoonet, kuhu lisaks kontoripindadele rajatakse ka tipptehnoloogilisi uuringu- ja arenduskeskuseid.

Täna toimuvad Tehnopoli territooriumil ulatuslikud lammutustööd, mille käigus lammutatakse ligikaudu 3 300 m2 kasutult seisnud amortiseerunud hooneid, et kasutada vabanevat pinda uute hoonete arendamiseks. 

Tehnopoli juhatuse liikme Alar Tamkivi peab praegust olukorda murranguliseks Tehnopoli arengus. „Oleme täna jõudnud punkti, kus meie pargi täituvus on jõudnud kriitilise piirini. Vajadus uute kinnisvaraobjektide arendamise järgi on Tehnopoli arengut silmas pidades möödapääsmatu. Mul on väga hea meel, et oleme leidnud arenduste läbiviimiseks sobiva koostööpartneri, kes jagab meie huvi  luua teadmispõhistele ettevõtetele sobilik kasvulava,“ ütles Tamkivi.