13. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kommentaar: buldooserit ootab uusarendustes lai tööpõld
Buldooserijuhid ei pea tuleval kevadel tööpuuduse üle enam kurtma. Sest koristada tuleb need sodihunnikud, mida veel sügisel sai mööndusega nimetada majadeks.
Kinnistute hinnad Tallinna lähiümbruse põldudel on langenud 80 protsenti või isegi enam. Põldudele pappmaju rajanud arendajad on ridamisi pankrotti läinud. Ent majad on ju alles ning oksjonitel pakutavad hinnad on meeldivalt madalad.
On selge, et madalad ning üha madalamaks vajuvad hinnad pälvivad ostjate huvi ning jutud kinnisvaraturu põhjast võivad tekitada mõtte mõni kipsmaja odavalt ära osta.
Ei saagi hukka mõista mõttekäiku, et kui Tallinna lähedale saab uue maja mõnesaja tuhande krooniga, on tegu hea tehinguga. Ent küsimus pole hinnas.
Küsimus on selles, et ei pankrotis arendaja ega keegi teine ei küta neid maju terve talve läbi. Ning kevadeks on niiskus tunginud kipsmajja ning alustanud oma hävitustööd. Võimalik, et veel kevadel näeb maja pealiskaudsel vaatlusel välja näha suhteliselt ilus, ent mitte kauaks.
Sellise maja ostmine tähendab sama, kui soetada auto üleujutuse piirkonnast. Kõik tundub korras olevat, ent sõidurõõmu kauaks ei ole.
Samamoodi ei tasu osta kütmata seisnud kipsmaja. Hinnast olenemata.
Jaga lugu 
Liitu Ehitusuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Ehitusuudised.ee toetajad: