Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteriturg taastumas – reaalsus või lootus?
Tõnu Toompark kirjutab, et kinnisvaraturu tehingute arv on küll languses, kuid elamispindade sektoris on märgata siiski turu aktiveerumist.
Pea kõigis käesolevas ülevaates vaadeldud piirkondades on viimased kaks kvartalit korteriomanditehingud tõusutrendis.
Korteriomanditehingute tõusutrend on esmane eeldus hinnalanguse peatumiseks ning seejärel stabiliseerumiseks.
Töötuid järjest enam. 2009. a. II kvartali seisuga oli Eestis juba 92 000 töötut. See on aastatagusest enam kui kolm korda rohkem. Töötute arv küll jätkuvalt tõuseb, kuid samas peame tõdema, et enamus massilistest koondamistest on meil tõenäoliselt seljataga.
Keskmine palk eelmisest aastast väiksem. 2009. a. II kvartalis oli Eesti keskmine palk 12 716 krooni ehk eelmise aasta palgatasemest 4,4% ehk 590 krooni vähem. Analoogselt töötuse määra kommentaarile võib palganumbrigi puhul arvata, et enamus suurejoonelisi palgaalandamisi on tänaseks möödanik.
Ehitustöid tehti eelmisest aastast vähem. Käesoleva aasta II kvartali ehitustööde maht oli 10,1 miljardit krooni. Aastaga on see näitaja vähenenud kolmandiku võrra. Ses valguses pole ime, et ehitusettevõtted on need, kelle kindlustundeindikaator on kõige madalamal tasemel.
Põhivarainvesteeringud kinnisvarasse on kukkunud. 2009. a. II kvartali põhivarainvesteeringud ehitiste ja rajatiste soetamisele ja ehitamisele olid kokku 2,6 miljardit krooni. Aastaga on investeeringud vähenenud 41%.
Euribor veel langemas. Euribor, mis on eluasemelaenude baasintressimääraks, on 2009. a. III kvartali lõpu seisuga langenud 1,016% tasemele. See teeb tänu vähenevale laenumaksele rõõmsaks juba laenu võtnud inimesed. Tänaste laenuvõtjate rõõmu vähendab tõusnud intressimarginaal.
Laenuportfellid vaikselt vähenemas. Eluasemelaenude jääk on vaikselt, kuid kindlalt alanemas. 2009. a. III kvartali lõpus jäi eluasemelaenude jääk pisut alla 96 miljardi krooni tasemele. Samas tehakse elamispindade turul järjest enam tehinguid. See tähendab, et üha enam tehinguid on finantseeritud omavahenditest, mitte pangalaenuga.
Uusi laene antakse välja vähe. Eluasemelaenude käive ehk uute laenude väljastamine on 2009. a. III kvartalis kivina kukkunud 1,6 miljardi kroonini. Aastane laenukäibe vähenemine on üle kolme korra. Samas on kuuldab jutte pankade laenukraanide avanemisest ning laenutingimuste leevendamisest, mis võiks viia laenukäivete stabiliseerumisele.
Äriühingute laenujäägid vähenevad. Analoogselt eluasemelaenudele on äriühingutegi laenujäägid vähenemas. Teisisõnu annavad pangad uusi laene vähem välja, kui vanu tagasi korjavad. Samas on võrreldes eluasemelaenude aastase „ainult“ kolmekordse vähenemisega äriühingute laenukäibed kukkunud „kõigest“ kaks korda.
Laenukoormus tõuseb raketina. Kiirelt kukkuv sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja aeglaselt langev laenujääk on oluliselt suurendamas eraisikute laenukoormust võrrelduna SKT-ga. 2009. a. II kvartali lõpuks tõusis see esmakordselt üle 50 protsendi, täpsemalt 51,1 protsendini.
Hetkel kuum
Valminud eluruumide arv tagasihoidlik. Aasta teises kvartalis äkilise hüppe teinud valminud eluruumide arv kukkus 2009. a. III kvartalis 689 eluruumini. Aastaseks languseks pisut üle 30 protsendi.
Mitteeluruumide tuleb turule rohkem. 2009. a. III kvartalis sai kasutusloa 233 uut mitteeluruumi. See on pea sama palju, kui aasta tagasi ja ehk 17 võrra aasta esimesest kvartalist enam. Aasta varasema ajaga võrreldes 4 mitteeluruumi võrra eelmisest kvartalist enam.
Kinnisvaratehinguid aastatagusest veerandi võrra vähem. Käesoleva aasta III kvartalis tehti Eestis kokku 9290 kinnisvaratehingut ehk aastatagusest 25% vähem. Kui elamispindade tehingute arv on kvartalist kvartalisse tõusmas, siis järelikult on muude tehingute arv kukkumas.
Kinnisvaraturg jätkab endiselt langusekursil, kuigi langustempod on oluliselt aeglustumas. Üha enam on inimesi-ettevõtteid, kes näevad, et languse lõpp nii kinnisvaraturul, kui kogu majanduses ei ole enam väga kaugel.
Oktoobrikuise positiivse sõnumina peab siinkohal ära märkima pankade valmiduse enam laenu anda ning omafinantseeringu tingimusi leevendada. Loodetavasti aitab see hinnalanguse lõpu lähemale tuua ning kinnisvaraturule taas normaalsust tekitada.
Seotud lood
Üle kahe aastakümne puidu- ja mööblitööstust varustanud WOODLINE avas Eestis kohaliku ettevõtte ja esinduse. Ettevõtte jaemüügijuhi Kestutis Dikciuse sõnul ei ole tegemist hüppega tundmatusse, vaid loomuliku sammuga: Eesti tootjaid on teenindatud juba aastaid ning nüüd soovitakse olla neile ka füüsiliselt lähemal, sest hea tarneteenus peab olema usaldusväärne, paindlik ja pakkuma klientidele kiireid lahendusi.
Enimloetud
1
2
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Viimased uudised
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele