3. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uudsel hübriidkaardil kuvatakse koos ortofotoga esiletõstetuna hooneid, teedevõrku koos tänavate nimedega, rööbasteid ja vetevõrku.

Lisaks on hübriidkaardil näha põhikaardil kujutatud veekogude ja loodusobjektide nimed ning maaregistrist pärinevad haldus- ja

asustuspiirid koos nimedega.

Võrreldes rasterkaardiga on hübriidkaardi näol tegemist visuaalselt mitmekülgsema lahendusega, mille abil on kasutajal lihtsam mõista ja hinnata vaadeldava asukoha tegelikku olemust looduses.

Uue lisandunud aluskaardi valiku režiimi kaudu on kasutajal võimalik valida kokku kolme erineva aluskaardi vahel: hübriid, ortofoto ja

kaart. Kõik kaartidel kuvatavad andmed pärinevad Maa-ameti andmebaasidest.

Geoloogilised kaardid viis Maa-amet üle X-GIS keskkonda. See tähendab seda, et lisaks värskemale, ligilähedaselt kaardi trükiversiooniga sarnanevale kujundusele leiab sealt ka mitmeid uusi teemakihte.

Olulisemaks täienduseks on, et lisaks 1:50.000 mõõtkavas Eesti geoloogilise baaskaardi andmetele on koostöös OÜ Eesti

Geoloogiakeskusega välja pandud 1:400.000 mõõtkavas aluskorra ja aluspõhja kaardid. Erinevalt 1:50.000 kaartidest katavadviimased kogu Eesti ala.

Näiteks maavarade kohta leiab geoloogia kaardirakendusest andmeid geoloogilise baaskaardi koostamise käigus kogutavate leiukohtade, levialade ja perspektiivalade kohta, põlevkivi altkaevandatud aladest

ja maa-ainese kaevandamise lubade kohta.

Lisaks on võimalik kõiki neid kõrvutada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvelolevate maardlate ja mäeeraldistega.