Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maa-amet uuendas kahte internetipõhist kaarditeenust
Maa-ameti kaardiserver sai kaks olulist täiendust: Maainfo teenusesse lisandus uue aluskaardi valikuna hübriidkaart ja geoloogia kaardirakendus viidi üle X-GIS keskkonda.
Uudsel hübriidkaardil kuvatakse koos ortofotoga esiletõstetuna hooneid, teedevõrku koos tänavate nimedega, rööbasteid ja vetevõrku.
Lisaks on hübriidkaardil näha põhikaardil kujutatud veekogude ja loodusobjektide nimed ning maaregistrist pärinevad haldus- ja
asustuspiirid koos nimedega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrreldes rasterkaardiga on hübriidkaardi näol tegemist visuaalselt mitmekülgsema lahendusega, mille abil on kasutajal lihtsam mõista ja hinnata vaadeldava asukoha tegelikku olemust looduses.
Uue lisandunud aluskaardi valiku režiimi kaudu on kasutajal võimalik valida kokku kolme erineva aluskaardi vahel: hübriid, ortofoto ja
kaart. Kõik kaartidel kuvatavad andmed pärinevad Maa-ameti andmebaasidest.
Geoloogilised kaardid viis Maa-amet üle X-GIS keskkonda. See tähendab seda, et lisaks värskemale, ligilähedaselt kaardi trükiversiooniga sarnanevale kujundusele leiab sealt ka mitmeid uusi teemakihte.
Olulisemaks täienduseks on, et lisaks 1:50.000 mõõtkavas Eesti geoloogilise baaskaardi andmetele on koostöös OÜ Eesti
Geoloogiakeskusega välja pandud 1:400.000 mõõtkavas aluskorra ja aluspõhja kaardid. Erinevalt 1:50.000 kaartidest katavadviimased kogu Eesti ala.
Näiteks maavarade kohta leiab geoloogia kaardirakendusest andmeid geoloogilise baaskaardi koostamise käigus kogutavate leiukohtade, levialade ja perspektiivalade kohta, põlevkivi altkaevandatud aladest
ja maa-ainese kaevandamise lubade kohta.
Lisaks on võimalik kõiki neid kõrvutada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvelolevate maardlate ja mäeeraldistega.
Tartumaal Kõrvekülas asuva iluaia uue kiviparketi paigaldamisel pakkus Leokivi meeskonnale suurimat väljakutset olemasoleva haljastuse säilitamine. “See on töö, mida tegelikult teha ei tahaks: arvad, et on lihtne, aga tegelikkuses on keerukam,” nentis ettevõtte projektijuht Andres Leosk.