Järelvalve peab tellima, aga mis mahus?

Ehituse Inseneribüroo OÜ juht Ülo Lainsalu arvates peaks omanikujärelevalve olema seadustes  täpsemalt reguleeritud. „Olles osaline ehitust puudutavates kohtuprotsessides, olen näinud probleeme mis tekivad, kui omanikujärelevalve teenuse pealt on püütud kokku hoida ja omanik kannatab, kuna ei tea,  mida nõuda, küsida, kontrollida ja vormistada lasta,“ rääkis Lainsalu ning lisas, et kui vajalikud järelevalvetoimingud on jäänud tegemata, on hiljem raske tuvastada, kes on puuduse eest vastutav. "On juhtunud, et enda tarbeks elamu ehitanud omanik müüb ebapiisavalt dokumenteeritud elamu maha ja probleemid tulevad välja alles uuel omanikul," lisas ta.

Solarise laevaringujuhtumile viidates märkis Lainsalu, et järelevalve ei saa olla vastutav sadade ehitajate töö eest, vaid vaatab põhimõtteliselt, kas on ehitatud projekti järgi, õigete materjalidega. "Järelevalve ei ole kubjas, kes seisab ehitaja selja taga. Regulatsioonis vajaks täpsustamist kaetud tööde aktide nimekiri, mis on erinevate hoonete puhul abivahendiks tellijale, ehitajale, järelevalvele," sõnas ta.

Ülemiste City endine ehitusjuht Igor Jakobson on samuti seda meelt, et regulatsiooni halliks tsooniks on järelevalve maht. "Paljud tellijad ja arendajad ei saagi aru, mida see omanikujärelvalve peab tegema, mis on tema funktsioon. Kui oleks määratud selge järelvalve funktsiooni loetelu ja maht, mis on tellijale kohustuslik. Praegu antakse seaduses täispakett, aga kui ei tellita, on see tellija vastutusel. Ülemiste City puhul me küll kokku ei hoidnud ja nagu aeg näitab, õigesti tegime," rääkis Jakobson.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast. Osta SMS päevapilet siit.