Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome riigiabi voolab Eesti ehitaja taskusse
Algselt plaanis riik ehitussektori käivet kasvatada toetusplaani kaudu 1,2 miljardile eurole ja vähendada tööpuudust, kuid nüüd on sajad miljonid kroonid eestlaste kätte voolamas.
Ehitajate ametiühingu juhi Matti Harjuniemi sõnul ei ole riikliku toetuse maksmine mõttekas, kui eestlased saavad kõik tööd endale. Ta leidis, et poliitikud peaksid kaaluma, millistel tingimustel ehitajatele või arendajatele toetust antakse.
Harjuniemi sõnul läheb riigi abist umbes 40% ehk 500-600 miljonit eurot pealinna ümbruse objektidele, kus töötab 15-17 000 soomlasest ehitajat. Nende kõrval aga juba üle 10 000 Eesti ehitustöölise objektidel, mis ehitustoetust saavad.
Samas kurdavad soomlased, et neil endil ei seisa plekikäärid või pahtlilabidad käes. Näiteks Helsingi katusetootja Petriteki juures töötab neli eestlasest plekkseppa ja ettevõtte juht Petri Helström ütles, et Soomest kvalifitseeritud plekkseppasid ei leiakski.
„Ilma eestlasteta jääksid praeguse töötempo juures tööd tegemata. Ise maksan neile kõrgemat palka, kui (ametiühingute - toim.) kollektiivlepingus ette nähtud,“ ütles Helström Kauppalehtile.
Uueks trendiks võib pidada seda, et Eesti firmad saavad korterelamute peatöövõtjaks ja ehitamiseks ka riigi toetuse. See on juba tekitanud negatiivseid reaktsioone. Näiteks Jyväskyläs ähvardab ehitajate ametiühing panna nn musta nimekirja eestlaste firma, mis tegi soomlastest kümnete tuhandete eurode võrra odavama pakkumise.
Seotud lood
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.
Enimloetud
Viimased uudised
Eriti avaldas muljet Pelgulinna riigigümnaasium. “Sarnast maja sooviksin näha ka Saksamaal”
Investeeringu maht on üle 4 miljoni euro
“Suurimaks edulooks Haapsalus pean digitaliseerimise protsessi käima tõmbamist”
Saatse saapa uus ümbersõit valmib 2026. aasta oktoobriks
Üritused
Hetkel kuum
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele