Autor: Kadri Bank • 13. oktoober 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soome riigiabi voolab Eesti ehitaja taskusse

Algselt plaanis riik ehitussektori käivet kasvatada toetusplaani kaudu 1,2 miljardile eurole ja vähendada tööpuudust, kuid nüüd on sajad miljonid kroonid eestlaste kätte voolamas.

Ehitajate ametiühingu juhi Matti Harjuniemi sõnul ei ole riikliku toetuse maksmine mõttekas, kui eestlased saavad kõik tööd endale. Ta leidis, et poliitikud peaksid kaaluma, millistel tingimustel ehitajatele või arendajatele toetust antakse.

Harjuniemi sõnul läheb riigi abist umbes 40% ehk 500-600 miljonit eurot pealinna ümbruse objektidele, kus töötab 15-17 000 soomlasest ehitajat. Nende kõrval aga juba üle 10 000 Eesti ehitustöölise objektidel, mis ehitustoetust saavad.

Samas kurdavad soomlased, et neil endil ei seisa plekikäärid või pahtlilabidad käes. Näiteks Helsingi katusetootja Petriteki juures töötab neli eestlasest plekkseppa ja ettevõtte juht Petri Helström ütles, et Soomest kvalifitseeritud plekkseppasid ei leiakski.

„Ilma eestlasteta jääksid praeguse töötempo juures tööd tegemata. Ise maksan neile kõrgemat palka, kui (ametiühingute - toim.) kollektiivlepingus ette nähtud,“ ütles Helström Kauppalehtile.

Uueks trendiks võib pidada seda, et Eesti firmad saavad korterelamute peatöövõtjaks ja ehitamiseks ka riigi toetuse. See on juba tekitanud negatiivseid reaktsioone. Näiteks Jyväskyläs ähvardab ehitajate ametiühing panna nn musta nimekirja eestlaste firma, mis tegi soomlastest kümnete tuhandete eurode võrra odavama pakkumise.

 

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688