Tallinna linnavalitus algatas Tööstuse tn 48 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise, mille eesmärgiks on muuta 24,54 ha suurune mereäärne maa-ala tootmispiirkonnast moodsaks elamu- ja ärirajooniks.
Detailplaneeringuga soovitakse kavandada praegu peamiselt tootmismaa sihtotstarbega alale 4-7-korruselised äri- ja eluhooned ning
kahekorruseline lasteaiahoone. Lisaks on kavas rekonstrueerida 13 planeeringualale jäävat arhitektuurimälestist ja veel kaks hoonet.Ühtlasi nähakse detailplaneeringuga ette ka merekaldale jahtide ja väikelaevade sadama ning rannapromenaadi rajamine.
"See eeldab Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmist – selle maa-ala kasutuse juhtotstarve tuleb muuta kauba- ja
tootmissadama maast äri-, elamu-, sotsiaal- ja transpordimaaks," ütles abilinnapea Taavi Aas. "Linna arengu seisukohalt on see vägagiotstarbekas ja põhjendatud, arvestades, et ala arendajate eesmärgiks on ju muuta see suletud mereäärne ala avalikuks linnaruumiks."
Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinnas Tööstuse tänava ning Tallinna lahe vahel. Tegemist on kinnise Peetri sadama
territooriumiga, kus paiknevad lao- ja tootmishooned ning sadamahooned ja -rajatised. Sellel alal asub ka ajaloolise tähtsuseja väärtusega endise Noblessneri laevaehitustehase hooned.
Detailplaneeringu koostamisel juhindutakse eesmärgist Tallinna mereäärne ala elanikele avada. Rannaalade avamise büroo-, äri- ja
eluhoonetele näeb ette ka koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering.Alale on plaanis luua meeldiv mereäärne mitmefunktsiooniline kaasaegne linnakeskkond.
Planeeritava ala kontaktvööndis on hoonestus väga mitmekesine – kõrvuti asuvad väga erineva ilmega vabaplaneeringulised äri-,
tootmis- ja elamukvartalid.
Detailplaneeringu koostamise aluseks on 2007. aasta kevadel toimunud mahulise planeerimise ideekonkursi tulemusel välja valitud Taani
arhitektide töö.
Endise Noblessneri laevatehase muutumine polüfunktsionaalseks keskuseks on osa eesmärgist Tallinna veepiir ja rannajoon linlastele avada.
Planeeringuala suureks lisaväärtuseks on paiknemine ajaloolise Kalamaja kalmistupargi ääres. Planeeringulahendusega on ette nähtud
mereäärse promenaadi ühendamine kalmistupargiga laia kõrg- ja madalhaljastusega liigendatud jalakäijatele mõeldud ühenduskoridori abil. Planeeringuala üheks suurimaks tõmbenumbriks on külalissadamakskavandatav jahtide ja väikelaevade sadam.
Jalakäijad saavad alal liigelda vabalt nii piki mereäärt kui ka Kalamaja kalmistupargi ja mere vahelisel alal. Alale planeeritakse mitmeid väiksemaid väljakuid ja platse. Parkimine on lahendatud valdavalt hoonete mahus maa-alustel parkimiskorrustel ja osaliselt ka
maapealsetel parkimiskorrustel.
Detailplaneeringu algatamist taotles aktsiaselts BLRT Invest, eesmärgiga võtta tööstus- ja tootmishoonete kompleksi alla jääv
maa-ala kasutusele mitmekorruseliste äri- ja eluhoonete püstitamiseks.
Detailplaneeringu eskiisi koostas K-Projekt Aktsiaselts.
Seotud lood
Maja ehitamisel mõeldakse algusfaasis pigem vundamendi, katuse ja küttelahenduse peale ning sisustust hakatakse reeglina planeerima siis, kui parkett on paigaldatud ja seinad värvitud. Tegelikult kõlab nagu katastroofi valem, sest köök ei ole lihtsalt mööbel ja selle esimesi samme peab kindlasti kavandama juba ehitusjärgus. Miks? Majaehitaja Madis selgitab kohe välja.