7. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esmapilgul tundub kurioossena, et Tartu korteriomandite ruutmeetrihinnad (11 726 kr/m²) olid septembrikuus vaid 0,27% madalamad, kui Tallinnas (11 757 kr/m²).

Täiesti põhjendatult võib tekkida küsimus, kas kuust kuusse Tallinna hindadele lähemale nihkunud Tartu „põrutab“ varsti hinnatasemelt pealinnast mööda?

Ilmselt seda siiski ei juhtu, sest Tallinnas on keskmine palk kõrgem ning ka üldisemas mõttes on tegemist siiski riigi majanduskeskusega, kus kasvõi turismi tõttu liigub palju rohkem raha. Hetkel statistika lihtsalt veidike eksitab inimesi, kuna linnade korteriomandite tehingute struktuur on täiesti erinev.

Selgitan lühidalt. Tartu äärelinna korterite turg on siiani mõõnaperioodis- pakkumisi on palju, kuid ostjad on jätkuvalt äraootaval seisukohal. Tallinnas on magalarajoonides „liikumine“ aga juba alanud. Kui Tartu uute korterite turg on allahindluskampaaniate toel varjusurmast alles ärkamas, siis Tallinnas on suurem osa „söödavast“ kaubast tänaseks juba ära ostetud. Seega- Tartu keskmist hinnataset kergitavad keskmisest kallimate uute korterite tehingud, mida suhtarvuliselt tehakse rohkem, kui Tallinnas. Tallinna hinnataset aga tirivad omakorda alla suur hulk tehinguid keskmiselt odavamas äärelinnas, kus on lisaks ka palju sundmüüke.