Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lihulasse ehitati Eesti esimene heinakatlamaja
Eile keskkonnaministri, Norra saatkonna, ehitajate jt osavõtul avatud Lihula katlamaja on ainulaadne Eestis, sest kütab Lihulat Kasari luha heinaga. Aastas läheb ahju 400 lehma talvehein.
Ülo Kast Tallinna tehnikaülikooli soojustehnika instituudist ütles, et paljud vallad tunnevad nüüd huvi Lihula katla vastu. Katlamaja rahastas Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanism 5,9 miljoni krooniga, teise poole lisas vald, vahendab Lääne Elu.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.