Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juristi kommentaar: kuidas käituda tõrksa kinnistuomanikuga?
Kooskõlastusest keelduv kuri kinnistuomanik võib igasuguse arenduse või ehituse aastateks topata - sellist olukorda peetakse sageli eestimaiseks paratamatuseks, kirjutab Roosikrantsi Õigusbüroo juhataja Ivo Nagel.
Igapäevaselt sarnaste kaasustega kokku puutudes on aga üllatav, kui sageli pole probleemi iva sisuline, vaid tuleneb info puudusest ja oma õiguste kehvast tundmisest. Edukateks läbirääkimisteks naabritega tuleb ette valmistuda nagu igasugusteks läbirääkimisteks ja paika panna oma taktika.
Siinkohal võib tuua näiteks tehnovõrkude ehitamisega seotud probleemid või kinnistumanikest naabrite vahelised tülid. Tihtipeale ei ole tehnovõrkude arendamisel muud võimalust, kui ehitada tehnovõrk läbi eraomandis olevate kinnistute. See aga eeldab kinnistute omanikega kokkulepete saavutamist ning kinnistute koormamist isikliku kasutusõigusega tehnovõrgu omaniku kasuks. Aeg-ajalt tuleb aga ette olukordi, kus kinnistute omanikud pidurdavad võrkude ehitamist ega ole nõus sõlmima selleks vajalikke notariaalseid lepinguid. Samuti on ka palju vaidlusi naabritest kinnistuomanike vahel, kus ümber- või juurdeehitutse teostamiseks vajab üks naaber teise nõusolekut ning üks naaber teeb oma ettevalmistavad toimingud ära enne, kui on sellest teist naabrit teavitanud või asju temaga arutanud ja kui siis enne ehitustegevuse algust vajatakse teise naabri kooskõlastust, ei soovi teine pool seda anda, kuna tal puudus seni igasugune informatsioon selle kohta, mida naaber plaanib.
Siinkohal toon ära mõned peamised vead, mis eeltoodud situatsioone põhjustavad:
1. Ehitamisest või arendamisest huvitatud pool ei valmista ennast läbirääkimiseks piisavalt ette;2. huvitatud isik soovib oma tahtmise igal juhul läbi suruda, olemata valmis kompromissideks;3. vajalike kooskõlastuste saamiseks pöördutakse puudutatud kinnistuomaniku poole liiga hilja;4. ei anta teisele poolele piisavalt informatsiooni.
Vaidluste põhjuseks on pahatihti kinnistuomanike vähene informeeritus, seda nii puhtalt tehnilise poole pealt kui ka kinnistuid ja nende koormamist puudutavate õigusaktide osas. Lisaks on mõlema ülaltoodud näite puhul veel üks olukorda keerulisemaks tegev asjaolu. Nimelt on mõlemas näites toodud läbirääkimiste tulemusena reeglina tarvis jõuda lepinguni ning see eeldab õiguslike teadmistega spetsialisti kaasamist. Praktikas on tavaline, et juristi poole pöördutakse alles siis, kui on tekkinud probleemid ning oodatakse siis juristi poolt probleemide lahendamist. On küll õige, et jurist on isik, kes aitab probleeme lahendada, kuid tihtipeale oleks võimalik probleemide tekkimist üleüldse vältida, kui kaasata jurist kogu protsessi kohe alguses. Sellisel juhul on juristil võimalik oma teadmiste ja kogemuste abil poolte huve esindada selliselt, et mõlemad pooled oleksid algusest peale teadlikud kõigist nii enda kui teise poole õigustest ja kohustustest ja mõlemaid pooli rahuldava lõpptulemiseni jõudmine toimub kiiremini ja valutumalt.
Mainitud probleemide vältimiseks või nende kiiremaks ja ladusamaks lahendamiseks soovitan järgmist:
1. enne kinnistuomanikelt kooskõlastuste küsimist või läbirääkimiste alustamist valmistage ennast läbirääkimisteks põhjalikult ette;2. mõelge läbi oma taktika, mida te soovite läbirääkimistega saavutada, milles võiks peituda mõlema poole ühine huvi, millised on mõlema poole õigused ja kohustused;3. millest olete läbirääkimiste käigus valmis loobuma või mida olete valmis enda poolt andma, et jõuda eriarvamuste korral kompromissini;4. kaasake oma valdkonda tundev spetsialist kohe alguses, ärge oodake probleemide tekkimiseni.
Järgides ülaltoodud soovitusi on teil suur võimalus leida end olukorrast, kus esialgu tõrksana paistnud kinnistuomanikul ei olegi tegelikult põhimõttelist vastusesisu soovitava ehituse või arenduse tesotamiseks ja kokkuleppe saavutamine sujub tõrgeteta.
Seotud lood
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele