Valitsuse poolt heaks kiidetud seaduseelnõu reguleerib avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, näiteks tuuleparkide ehitamist.
Sellega jõuab eelnõu lõpuks Riigikokku arutamisele, seni pidurdasid juba 2006. aastal alustatud eelnõu menetlemist ministeeriumidevahelised vaidlused.
Kui Riigikogu eelnõu seadusena vastu võtab, saab tegemist olema uudse regulatsiooniga, kuna praegu kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, nende hulgas tuuleparkide vette ehitamise regulatsioon puudub. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste, näiteks sadamate, samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni kehtestas Riigikogu juulis jõustunud uue sadamaseadusega (vt selles osas KÕKi ülevaadet eelmises uudiskirjas).
Avalikesse veekogudesse ehitamist puudutav seaduseelnõu oli e-õiguses avalikustamisel selle aasta märtsis, ent ilmselt erineb valitsuse poolt heakskiidetud eelnõu e-õiguses avaldatud versioonist (mh on osad algses eelnõus sisaldunud sätted kehtestatud juba sadamaseadusega menetletud muudatuste koosseisus). Eeldades, et regulatsiooni põhijooned jäävad siiski samaks, anname alljärgnevalt ülevaate märtsis avalikustatud eelnõus kavandatust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Betooni kuivamine võib ehitusel osutuda oodatust palju pikemaks protsessiks. Kuigi sageli arvatakse, et suvine soojus kiirendab kuivamist automaatselt, ei pruugi see praktikas alati nii olla. Kui niiskus ei pääse ruumist piisavalt kiiresti välja, võib betoon jääda niiskeks ka siis, kui temperatuur on kõrge.