Valitsuse poolt heaks kiidetud seaduseelnõu reguleerib avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, näiteks tuuleparkide ehitamist.
Sellega jõuab eelnõu lõpuks Riigikokku arutamisele, seni pidurdasid juba 2006. aastal alustatud eelnõu menetlemist ministeeriumidevahelised vaidlused.
Kui Riigikogu eelnõu seadusena vastu võtab, saab tegemist olema uudse regulatsiooniga, kuna praegu kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, nende hulgas tuuleparkide vette ehitamise regulatsioon puudub. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste, näiteks sadamate, samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni kehtestas Riigikogu juulis jõustunud uue sadamaseadusega (vt selles osas KÕKi ülevaadet eelmises uudiskirjas).
Avalikesse veekogudesse ehitamist puudutav seaduseelnõu oli e-õiguses avalikustamisel selle aasta märtsis, ent ilmselt erineb valitsuse poolt heakskiidetud eelnõu e-õiguses avaldatud versioonist (mh on osad algses eelnõus sisaldunud sätted kehtestatud juba sadamaseadusega menetletud muudatuste koosseisus). Eeldades, et regulatsiooni põhijooned jäävad siiski samaks, anname alljärgnevalt ülevaate märtsis avalikustatud eelnõus kavandatust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Akustika on hoone funktsionaalsuse ja kasutusmugavuse seisukohalt sama oluline kui energiatõhusus või sisekliima. Liigses müras väheneb inimeste keskendumisvõime, kasvab stressitase ning kannatab töö kvaliteet. Ruukki Products ASi Baltikumi tehnilise toe ja jätkusuutlikkuse juht Kaupo Pertel nendib, et õigete ehitusmaterjalidega on võimalik seda kõike ennetada.