Merko poolaasta aruandest selgub, et enamus uusi ehitusprojekte initsieeritakse avaliku sektori ja Euroopa Liidu struktuurifondide poolt rahastavate infrastruktuuri- ning keskkonnarajatiste valdkonnas.
Aruandes on toodud, et eurorahade aktiivsemat kasutamist piirab asjaajamise liigne bürokraatia ning omavalitsuste võimetus vajaliku omafinantseeringu kaasamisel.
Karmistunud finantseerimistingimused ja negatiivsed ootused on viinud piirkonna investeerimisaktiivsuse olematuks. Enamus laienemisplaane on määramatuks ajaks edasi lükatud ning erasektor keskendub kulude ja rahavoogude juhtimisele. Tarbimise ja sissetulekute langus on oluliselt kahjustanud avaliku sektori tulubaasi ning võimekust uute
projektide algatamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis jõusse Merko Ehituse „E20 Loo-Maardu teelõigu ehitus“ hankevõidu.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.