Merko poolaasta aruandest selgub, et enamus uusi ehitusprojekte initsieeritakse avaliku sektori ja Euroopa Liidu struktuurifondide poolt rahastavate infrastruktuuri- ning keskkonnarajatiste valdkonnas.
Aruandes on toodud, et eurorahade aktiivsemat kasutamist piirab asjaajamise liigne bürokraatia ning omavalitsuste võimetus vajaliku omafinantseeringu kaasamisel.
Karmistunud finantseerimistingimused ja negatiivsed ootused on viinud piirkonna investeerimisaktiivsuse olematuks. Enamus laienemisplaane on määramatuks ajaks edasi lükatud ning erasektor keskendub kulude ja rahavoogude juhtimisele. Tarbimise ja sissetulekute langus on oluliselt kahjustanud avaliku sektori tulubaasi ning võimekust uute
projektide algatamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis jõusse Merko Ehituse „E20 Loo-Maardu teelõigu ehitus“ hankevõidu.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.