Merko poolaasta aruandest selgub, et enamus uusi ehitusprojekte initsieeritakse avaliku sektori ja Euroopa Liidu struktuurifondide poolt rahastavate infrastruktuuri- ning keskkonnarajatiste valdkonnas.
Aruandes on toodud, et eurorahade aktiivsemat kasutamist piirab asjaajamise liigne bürokraatia ning omavalitsuste võimetus vajaliku omafinantseeringu kaasamisel.
Karmistunud finantseerimistingimused ja negatiivsed ootused on viinud piirkonna investeerimisaktiivsuse olematuks. Enamus laienemisplaane on määramatuks ajaks edasi lükatud ning erasektor keskendub kulude ja rahavoogude juhtimisele. Tarbimise ja sissetulekute langus on oluliselt kahjustanud avaliku sektori tulubaasi ning võimekust uute
projektide algatamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis jõusse Merko Ehituse „E20 Loo-Maardu teelõigu ehitus“ hankevõidu.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?