Merko poolaasta aruandest selgub, et enamus uusi ehitusprojekte initsieeritakse avaliku sektori ja Euroopa Liidu struktuurifondide poolt rahastavate infrastruktuuri- ning keskkonnarajatiste valdkonnas.
Aruandes on toodud, et eurorahade aktiivsemat kasutamist piirab asjaajamise liigne bürokraatia ning omavalitsuste võimetus vajaliku omafinantseeringu kaasamisel.
Karmistunud finantseerimistingimused ja negatiivsed ootused on viinud piirkonna investeerimisaktiivsuse olematuks. Enamus laienemisplaane on määramatuks ajaks edasi lükatud ning erasektor keskendub kulude ja rahavoogude juhtimisele. Tarbimise ja sissetulekute langus on oluliselt kahjustanud avaliku sektori tulubaasi ning võimekust uute
projektide algatamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis jõusse Merko Ehituse „E20 Loo-Maardu teelõigu ehitus“ hankevõidu.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.