Baltimaades ei tehtud kuue kuuga suuri kinnisvaratehinguid

Omanike hinnaootused ei langenud kokku investorite lootustega, ühtlasi oli investeerimise finantseerimine piiratud – mistõttu paljud tehingud tühistati. Uute investorite sisenemist turule takistasid peamiselt väljakutsed üüriturul ja finantseerimisraskused.

Aastal 2008 sai kõikidele turul tegutsejatele ilmsiks majanduskriis ning kinnisvara finantseerimine kuivas Balti turul praktiliselt kokku – tõrjudes võõrkapitaliga ostjad turult välja. 2009. aastal on oodata Saksa kapitaliga ostjate domineerimist – esimesi katseid teevad oportunistlikud fondid ning teised raskustes kinnisvaraprojektide ostjad, kes kasutavad ära kõrgema kinnisvaratootlusega keskkonda. Samas jääb investeerimise aktiivsus tõenäoliselt tagasihoidlikuks, seda finantseeringute puudumise ja turu üldise ebastabiilsuse tõttu.

„Kapitali kõrgem hind, omakapitali umbseis ja arenevate turgudega seotud riskipreemiad on kinnisvaratootlust 2009. aasta esimeses pooles järsult kasvatanud. Eelolevate kvartalite jooksul on oodata suuremal hulgal raskustes kinnisvara turuletulekut, mis omakorda võib kujuneda üheks investeerimisturgu elavdavaks teguriks,“ ütles Newsec/Re&Solutioni tegevdirektor Ricardas Cepas.

Kontoripindade üürihinnad Baltimaade pealinnades on 2009. aasta esimese poolega juba langenud 10-30 protsenti,  kõige teravam on olnud langus Vilniuse kesklinna ärikvartalis. Kasvava tööpuuduse tõttu prognoositakse edasist langust Tallinna ja Riia kesklinna äripindadele, kusjuures Vilniuse puhul on ette näha rendihindade stabiliseerumist – sealsed hinnad langesid oluliselt juba aastatel 2008-2009 ning uute kontoripindade pakkumine on piiratud.

Tühjad kontoripinnad ning ebastabiilsed üürihinnad avaldavad survet rahavoogudele ning on arvestatud 2009. aasta kinnisvaratootlusesse. 2009. aasta keskpaigas algas kesklinna parimate äripindade kinnisvaratootlus 9-10 protsendilt, äärelinna- ja vähem kaasaegsete kontorite puhul oli see mõni protsent kõrgem. Eelolevatel aastatel oodatakse tootluse stabiliseerumist või kerget vähenemist, seda madalate intressimäärade ja vabamate laenutingimuste tõttu.

„Ärikinnisvaraobjektide hinnad langevad veel kuni fundamentaalsed faktorid on kõrvaldatud – näiteks kallis ja piiratud laenuraha saamine pankadelt, tarbimise vähenemine, ettevõtete maksuraskused, töötuse kasv ning kohaliku valuuta devalveerimise risk. Kinnisvarahindade madalseis saavutatakse arvatavalt 2010. aasta esimesel poolel,“ jätkas Ricardas Cepas.