Teesektori ärkamine kui piisk ehituskõrbes

"Tööd ei jätku! Kui suvel ka tööd ei ole, siis ei ehitata teid ju üldse," ühmas tusaselt tee-ehitusfirma ASi Talter tegevdirektor Sven Pertens. Juuni, juuli ja august on ju ikka olnud selles sektoris tavalised elavnemise kuud. Samas, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on nüüd tööd, hoolimata elavnemise juttudest 20-40 protsenti vähem.

Tee-ehitajad kardavad talve

"Hinnatase on nii, et vaatan huviga, kas üldse keegi kasumisse tuleb," nentis ta. On ju terve see ehituse alasektor tervikuna kahjumis ja üldse mitte vähe. Näiteks eelmisel aastal, kui oli veel varnast võtta vanu poolikuid objekte, oli kahjum 100 miljonit krooni. Kuid selleks aastaks ennustas mees kahjuminumbriks juba 300 miljonit krooni. "Langusprotsess jätkub," lisas Pertens.

Pealegi teevad tee-ehitajatele meelehärmi ehitusfirmad, kes oma ala mõõnast ajendatuna tungivad nüüd tee-alale. Näiteks Facio Ehitus on tema kinnitusel tulnud üle peatöövõtjaks. Tulemusena lähevad mitmed tee-ehitajad tegema tööd "miinusega", lootes, et küll hiljem jõuab võlgu, sealhulgas pangale, tasuda. See omakorda on juba viinud ringvõlgnemisse. "Meie loogika on, et "miinusega" ei lähe tööd tegema," kinnitas Pertens.

Hinnatase on nii, et vaatan huviga, kas üldse keegi kasumisse tuleb.Sven Pertens, ASi Talter tegevdirektor

Teisel poolaastal vast veel midagi alasektoris ei juhtu, kuid mis saab siis, kui on aasta lõpp ja uue algus. "Näiteks oktoobrini venitatakse, kuid kasumit ju teenitud pole…," muretses ta. Lahendusena nägi Pertens kõigi europrojektide rutulist käivitamist - seni aga paranemisemärke küll pole.

YIT Ehituse juhi Priit Sauki tõdemusel valitseb ehitusturul endiselt riigitellimus ja eratellijad ei tee veel midagi. "Hirm on tarbijate poolel veel väga suur ja firmad teevad vägagi riskantseid, vahel isegi saatuslikke pakkumisi," osutas ta alla omahinna pakkumiste ohule. Tulemuseks on üksteisele võlgu jäämine, nagu viis hukuni ka Leviehituse. Viimase veelgi olulisemaks hukupõhjuseks pidas Sauk tegelemist kinnisvaraäriga. Liiatigi on ta endiselt kevadisel seisukohal, et suve lõpul algab ehitusfirmade sulgemislaine.

"Eks igaüks peab oma valikud tegema, meil on läinud suhteliselt hästi, samuti kinnisvara vallas, panga poolt survet pole ja saame hakkama," tõdes ta asjalikult oma juhitava firma käekäigu kohta.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson kinnitas tõika, et seni on ehitusevallas kõige paremini püsinud pinnal just tee-ehitus. Samas aga see üldehituse pilti suurt ei mõjuta. "Meil ju puuduvad riiklikud abipaketid, nagu Soomes ja Rootsis," heitis ta kivi riigi kapsaaeda.

"Eks neid firmasid langeb rivist välja veel ja sügistalv muutub väga nukraks," pidas ta Leviehituse saatust justkui kurva peatüki avaakordiks.

Lahendusena nägi ta riigi otsetoetusi, energiasäästlikke otsuseid. Tuleks isegi kiirustada, muidu jääbki abi hiljaks. Kevadel välja hõigatud 40 000 koondatava arv 80 000st buumiaegsest ehitajast ongi juba täis saamas.