Eluruumide lisandumine aeglustub

Protsentuaalselt on aga eluruumide arvu juurdekasv kõigest 0,82%, mis ilmselgelt ei kata ära eluruumide amortiseerumist.

Eluruumide pindala suurenes aastaga 39,32 miljonilt ruutmeetrilt 39,78 ehk 1,17% võrra. Käesoleva 2009. aasta jooksul eluruumide lisandumine nii arvu kui pindala osas enam kui tõenäoliselt aeglustub, sest ehitusbuum on lõppenud ja uusi eluruume lisandub napilt. 1000 elaniku kohta on Eestis 2009. a. alguse seisuga 485 eluruumi ehk ühes eluruumis elab keskmiselt 2,06 inimest.

Ühes eluruumis elavate inimeste arv on stabiilselt vähenenud. Veel 2001. aastal elas ühes eluruumis keskmiselt 2,20 inimest ehk 1000 elaniku kohta oli tänase 485 asemel kõigest 455 eluruumi. Elamispinna lisandumine ja üldisest rahvaarvu langusest tingitud ühes eluruumis elavate inimeste arvu vähenemine on viinud selleni, et ühe elaniku kohta oleva elamispinna ruutmeetrite arv järjest tõuseb. 2001. aastal oli Eestis ühe elaniku kohta 27,3m2 elamispinda. 2009. aasta alguse seisuga oli see näitaja kasvanud aga 29,7 ruutmeetrini. Elamispindade omanike struktuuris muutusi toimunud ei ole.

Erastamine on ammu läbi ja elamispinnad kuuluvad valdavas osas ehk 96% ulatuses eluruumide arvust erasektorile. 1% eluruumidest kuulub riigile ja 3% kohalikele omavalitustele. Ka toalisuse alusel on eluruumide struktuur üsna stabiilne.

Üheks selle stabiilsuse põhjuseks on kindlasti ka minimaalne elamispindade uusarendus. Valdava enamuse ehk 2/3 elamispindadest moodustavad 2- ja 3-toalised pinnad, mida on kokku 67% elamispindade koguarvust. 1-toalisi eluruume on 15% ja 4-toalisi 12% ning suuremaid 6%.