Eesti suurlinnades võib hinnangulislt kuni 70% uuselamutest olla kasutusloata, see võib elamispinna omanikule kaasa tuua 18 000 kroonise trahvi, vahendab err.ee.
Ka kindlustusfirmal on õigus kasutusloata objekti kindlustamisest keelduda.
Pirita Künnapuu tänava maja elanikele lubas arendaja kasutusloa ise hankida, aga pole seda siiani teinud, sest ehitas maja lubatust suurema ehk sisuliselt ehitusloata. Nüüd nõuavad elanikud arendajalt korteri müügihinna alandamist, et oma kuludega maja korda teha ning kasutusluba taotleda. Kohut käiakse juba kolmandat aastat.
Tartu linn tegi riigile ettepaneku kohustada notareid korteri ostu-müügilepingute sõlmimisel märkima selles ära ka hoone kasutusloa olemasolu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Justiitsministeerium leiab, et teatud juhtudel võib notari üldise selgituskohustuse alla kuuluda ka kasutusloa puudumise tagajärgede selgitamine.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.